Selle nädala teisipäeval möödub 1000 päeva Venemaa täiemahulisest sissetungist Ukrainasse. Indrek Kannik tõdes "Ringvaates", et 1000 päeva tagasi ei arvanud ilmselt keegi, et sõda nii kaua kestab.

"Kui kuulata tolle aja eksperte ja lääne poliitikuid, siis peaaegu keegi ei uskunud, et Ukraina suudab vähemalt sellel määral vastu panna. Isegi optimistlikumad nagu mina ei oleks arvanud, et Ukraina suudab nii kaua nii hästi vastu panna. Kui me jätame välja sõja kaks esimest nädalat, mil Venemaa Lõuna-Ukrainas suured territooriumid vallutas, siis edasi on saanud Ukraina rohkem territooriumi tagasi kui Venemaa on suutnud juurde võita. Nii et ma arvan, et ei, 1000 päeva eest ei arvanud keegi, et me 1000 päeva pärast räägime endiselt sellest sõjast," rääkis Kannik.

Kannik märkis, et üks põhjustest, miks Ukraina ei ole sõjas olnud praegusest edukam, on see, et lääs on lasknud end Venemaa tuumašantaažil heidutada ja pole andnud Kiievile piisavalt vajalikke relvi.

Allikate sõnul on aga USA president Joe Biden andnud nüüd Ukrainale loa kasutada enda kaugmaarelvi löökide andmiseks Venemaa territooriumile.

"Tundub, et see luba on antud. Enda poolt nad põhjendavad, et see on nende vastus Venemaa-poolsele eskalatsioonile, mis tähendab Põhja-Korea sõdurite rindejoonele toomist. Kas see löökide andmine puudutab ainult Venemaa Kurski oblastit, kus praeguse seisuga põhiliselt põhjakorealased on, või lubatakse seda ka kuskil mujal, selle kohta on minuni jõudnud erinev informatsioon ja ma ei oska sellele praegu täpselt vastata," kommenteeris Kannik.

Kanniku sõnul on Ukrainal kaugmaaraketid juba varem olemas olnud, kuid neid on tohtinud kasutada vaid Ukrainas okupeeritud territooriumitel olevate Venemaa sõjaliste objektide vastu. Samas ei ole teada, kui suur kogus neid relvi Ukrainal on ja Kanniku hinnangul ei ole neid ilmselt piisavalt.

Kannik ütles, et kaugmaarakettide luba tulnuks Ukrainale anda juba kaks aastat tagasi ja nüüd need kogu sõjategevusse pööret ei too.

"Kui see luba oleks tulnud umbes 700 päeva eest, millalgi sügisel kaks aastat tagasi, oleks selle efektiivsus palju suurem olnud. Tänaseks päevaks on Venemaa ikkagi oma väärtuslikuma, näiteks lennuväe lennukid viinud kaugemale kui on ATACMS-i tegevusraadius, mis on umbes 300 kilomeetrit. Praegu on sellega ilmselt põhiliselt võimalik kahjustada Venemaa logistikat ja venelaste relvastuse toomist rindele," rääkis ta.

"Need üksi ei too pööret kogu sõjategevusse. Need aitavad Ukrainat pigem ühel või kahel rindelõigul, pigem seda, et Venemaa rünnakuid seal takistada ja nõrgendada. Üksi see pööret ei too. Sellises koguses rakette ei ole USA Ukrainale andnud. Ja nagu me näeme, kõhkleme siin, kas neid tohib ka kogu rindejoone ulatuses kasutada," selgitas Kannik.