Ukraina plaanib lähipäevil korraldada oma esimesed kaugrünnakud, ütlesid allikad, kuid turvakaalutlustel üksikasju ei avaldanud, vahendas Reuters.

Esimesed kauglöögid sooritatakse tõenäoliselt ATACMS-i rakettidega, mille lennuulatus on allikate sõnul kuni 306 kilomeetrit.

Valge Maja keeldus kommentaaridest. USA samm tuleneb Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenski kuudepikkusest palvest lubada Ukraina sõjaväel kasutada USA relvi, et tabada Venemaa sõjalisi sihtmärke, mis jäävad piirist kaugele.

Kuigi mõned USA ametnikud on olnud skeptilised selles osas, kas kauglöökide lubamine muudab sõja üldist kurssi, võib otsus aidata Ukrainat hetkel, mil Vene väed on saavutamas edu ning anda Kiievile võimalikeks läbirääkimisteks parem positsioon.

Bideni otsusest teatas ka ajaleht New York Times, märkides samas, et Kiievile anti luba kasutada rakette ATACMS, kuid ainult Venemaa Kurski oblastis. Informatsiooni otsuse kohta kinnitas ka üks ametlik allikas uudisteagentuurile AFP.

Hiljem lisasid allikad, et Biden võib anda loa kasutada ATACMS rakette ka löökide andmiseks teistesse kohtadesse Venemaa territooriumil.

Allikad märkisid, et neid relvi kasutatakse tõenäoliselt vastuseks Põhja-Korea otsusele saata tuhanded sõjaväelased Venemaale toetama sõda Ukraina vastu.

Meediakanali Bloombergi teatel ei olnud otsus veel lõplikult vormistatud, kuid see läheneb. Bloombergi allikate sõnul ei antaks aga luba kaugmaarakettide kasutamiseks nii laialdaselt, kui Ukraina on taotlenud.

Ukraina president Volodõmõr Zelenski on korduvalt rõhutanud, et Ukrainale tuleb anda võimalus kasutada lääneriikidest saadud relvi kaugmaarünnakuteks Venemaa vastu agressorriigi territooriumil.

Uudisteagentuur UNIAN vahendas samal ajal väljaande Le Figaro artiklit, mille kohaselt Ühendkuningriik ja Prantsusmaa on juba andnud Ukrainale loa rünnata Venemaa territooriumi kaugmaarakettidega Storm Shadow/SCALP.

Nagu Le Figaro kirjutab, siis tegi USA president Joe Biden "veel ooteloleva otsuse" pärast Londoni ja Pariisi vastavat otsust.