Eesti ja Läti asuvad küll kõrvuti, kuid poliitikute seisukohad erinevad rohkem kui riikidevaheline kaugus. Ajal, mil Eesti tõstab makse ja jätab inimeste hakkamasaamise enda mureks, nuputati Lätis lahendusi, kuidas saaks tõsta kaitse- ja sisejulgeoleku eelarvet nii, et inimeste elujärg ei halveneks. Läti parlament maksustab ka kommertspanku.

"Kehtestame solidaarsusmaksu, kust saadav raha – umbes 100 miljonit eurot – investeeritakse riigikaitse tugevdamiseks. Kuid solidaarsusmaksu tasumine on seotud krediitidega. Kui kommertspank täidab laenude andmisel vajalikud mahud ja suurendab majanduse arengusse suunatud raha, siis saab pank osa maksurahast tagasi," lausus Läti seimi rahandus- ja eelarvekomisjoni esimees Janis Reirs.

Läti ja Eesti valitsuse poliitilised eelistused ongi erinevad. Samas – kui võrdleme toetusi, siis toimetuleku-, pere- ja lastetoetused on Eestis kõrgemad kui Lätis. Kuid ometi peaks neil, kes tööl käivad, jääma Lätis oma palgast rohkem raha kätte, sest tuleval aastal tehakse ümber tööjõumaksude süsteem ja otsustati mitte tõsta ka käibemaksu.

Meenutagem, et Lätis on kompenseeritud ka kõrgenenud kodulaenuintresse, räägitakse ravimihindade odavamaks muutmisest ja viimane on majandusministri idee – kuidas sellesse iganes suhtuda – seada toidukaupadele poes mingi hinnalagi.

Tööjõumaksude muudatused, mis annavad võitu kõigile, kelle kuupalk jääb alla 4000 ja eriti neile, kes teenivad alla 2500 euro kuus, peaks tõstma ka majanduse konkurentsivõimet.

"Pakume ettevõtjaile konkurentsivõimelisemat ja paremat maksusüsteemi, millega kaasneb vähem bürokraatiat. Meie valitsuse eesmärk on vähendada ettevõtete ülalpidamiskulu," ütles Läti peaminister Evika Silina.

Kuigi ettevõtjate esindajatega arutati muudatused läbi, leiavad tööandjad, et vaja on ka riigi pikemat arenguvisiooni. Pikka aega vedasid riigiasutused palgarallit, mis sundis ka erafirmasid töötasu tõstma. Riigi ja kohaliku omavalitsuse aktsiaseltside juhtide palgad külmutati nüüd parlamendi otsusega kaheks aastaks.

"Tahaksime, et üht või teist konkurentsivõimega seotud küsimust ei lahendataks ainult lühiajalises vaates. Valitsuse tulevikuvisioon peab väljenduma ka seadusandluses," lausus Läti tööandjate konföderatsiooni peadirektor Kaspars Gorkšs.

Valitsuse toetus parlamendis on eelarve vastuvõtuks küll piisav, kuid ometi ei saadud kahel korral kokku istungiks vajalikku kvoorumit. Osa poliitikuid ei välista koalitsiooni laienemist või muutumist; opositsioon heidab ette, et eelarves pole Rail Balticule Euroopa projekti omaosaluse katte kõrval midagi enamat.

"Ma ei näe Rail Balticule uues eelarves mingit arengut. Olen sel teemal rääkinud ka Eesti kolleegi Lauri Hussari ja teiste riigikogu liikmetega. Oleme arutanud Rail Balticut, mis on erakordselt tähtis nii Eestile kui ka Lätile. Kahjuks ei näe ma Läti eelarves mingit arenguvisiooni või seisukohta, kuidas lahendame Rail Balticu ehitusega seotud küsimused. Saame aru, et leedulased lõpetavad oma osa ja tagavad ühenduse Euroopaga. Eesti kolleegid on mulle kinnitanud, et eestlaste ehitus jõuab 2030. aastaks Ainažisse. Ma ei näe praegu võimalust, kuidas kindlustada, et reisijad saaksid liikuda Tallinnast Varssavisse, rääkimata kaupadest," rääkis Läti seimi sekretär Edvards Smiltens.

Läti eelarvedefitsiit on peaaegu kolm protsenti ja riigivõlg üle 47 protsenti sisemajanduse kogutoodangust. Aga üks laen, Rail Balticu Riia jaamade ehituse lõpetamiseks, tuleb ilmselt võtta veel.

"Erinevused, mis on tasakaalus eelarve ja kolmeprotsendise defitsiidi vahel, on seotud Ukraina toetuseks eraldatud väljaminekutega. Ja ühekordsete investeeringutega idapiiri tugevdamiseks ning kaitsevõime arendamiseks. Nii et kui jagada eelarve osadeks, siis põhieelarve pool on tasakaalus, kuid ühekordsed väljaminekud on kulude osa tõstnud," lausus Läti seimi rahandus- ja eelarvekomisjoni esimees Janis Reirs.

Järgmise aasta keskpaigast erineb kahel pool piiri puu- ja köögiviljade ning marjade käibemaks kaks korda, sest Lätis kehtib neile endiselt soodusmäär 12 protsenti. Laiemas vaates pole inimestele mõtlemiselt lätlastel kuhugi taganeda, sest välismaale minnakse endiselt ja sündimus langeb.