Ukraina sõjast peaks meie ehk lääs olema õppinud ja sellest lähtuvalt tegutsema. Õppetunde on, tegutsemist vähem, ütlevad kaitseväelased.

"Ilmselgelt me sõdime vastasega, kelle majanduslik olukord on selline, et ta suudab oma vägesid taastada värbamise teel ka suhteliselt väikese rahaga," ütles kaitseväe peastaabi ülem Vahur Karus.

Eelmine kaitseväe juhataja Martin Herem ütles, et lääs alahindas Venemaad algusest peale. Venelasi ei peata kaotused. Meie pole selleks valmis, ütles Herem. Seetõttu tuleb tekitada Venemaale kaotusi esimesest hetkest alates ja palju. Vastasel juhul otsustavat võitu ei saavuta.

"Meie kindlasti ei ole otsustavaks võiduks valmis. Ka poliitikute hulgas arvatakse, et me võidame selle sõja. Meie peame olema valmis mitte lihtsalt sõjaliseks võiduks vaid väga otsustavaks võiduks. Ja selleks tuleks oluliselt rohkem ja kiiremini investeerida," rääkis Herem

"Kui me täna ütleme, et otsustame investeerida laskemoona aastani 2030, siis me ju sisuliselt ütleme, et me enne seda sellisel moel agressioonile vastamiseks valmis ei ole. Või isegi ütleme, et enne seda midagi ei juhtu. Ja see mind kuidagimoodi rahulikumaks ei tee," lisas Herem.

Karus ütles, et venelased saavad hakkama olemasoleva tehnikaga ja oskavad oma majandust kiiresti sõjale ümber häälestada.

"Nad suudavad kasutada vana varustust täiesti uuel moel. Panna kõik asjad, mis neil olemas on, lahinguväljal toimima. Ja muidugi me näeme seda, kuidas nad on oma sõjatööstuse käima pannud," lausus Karus.

Liitlaste ettevalmistuses sõjaks ei ole Heremi hinnangul ühtlane. Ühel pool on Venemaaga piirnevad, teisel pool Venemaast kaugemal asuvad riigid.

"Me oleme suurendanud näiteks õppekogunemiste mahtu. Milles lääs meile kuidagimoodi järgi ei ole tulnud. Me näeme, kui oluline on elavjõudu omada reservis lisaks sellele, mis sul üksustes on," sõnas Herem.

Positiivne on Soome ja Rootsi astumine NATO-sse ning meie regioonis Poola valitsuse tõsine suhtumine relvastumisse ja Poola rolli julgeoleku tagamisel siin piirkonnas. Kaitseväelased võtavad kokku - sõja võidab see, kelle ühiskond mõistab selleks valmistumise vajadust ning ka jalad kõhu alt välja ajab.

Teisipäeval täitus 1000 päeva täiemahulist sõda Ukrainas. Selle aja märgilisteks sündmusteks peab Herem Kiievi kaitsmist. Kui venelased oleks vallutanud lennujaamad, oleks Ukraina pealinna toodud õhu kaudu arvukalt vägesid.

Teiseks ukrainlaste vastupealetung 2022. aasta sügisel, kui Harkivi all tabati venelasi ootamatult.

Kolmandaks venelaste eeskujulik taandumine Hersoni alt, millest kuni läbiviimiseni kellelgi aimu polnud.

Neljandaks olukord praegu Donbassis, kus venelased kaitset organiseerivad ja samal ajal järjekindlalt edasi tungivad.