Johansson ütles, et on mures bloki viisapoliitika pärast, mis lubas eelmisel aastal Euroopat külastada ligi 450 000 Vene kodanikul, kirjutab The Guardian.

Kuu lõpus EL-i rände- ja siseasjade voliniku kohalt lahkuv Ylva Johansson ütles ajakirjanikele, et EL-i Venemaa viisajuhised võivad vajada "teravdamist".

2023. aastal väljastasid Euroopa Schengeni ala riigid Venemaa kodanikele 448 890 viisat, mis on drastiline vähenemine pärast täiemahulist sissetungi Ukrainasse, kuid Johanssoni sõnul on see siiski märkimisväärne arv.

Volinik väljendas hirmu võimalike julgeolekuohtude pärast seoses sabotaaži- ja spionaažijuhtumite sagenemisega, sealhulgas süütamiste, lõhkeaine saadetiste ja Saksa kaitsefirma juhile suunatud mõrvaplaaniga.

Septembris parlamendisaadikutega rääkides ütles Johansson, et EL-i liikmesriigid seisavad iga päev silmitsi Venemaa ohuga. "Praegu ei ole õige aeg olla julgeoleku suhtes leebe, kuna see kahjustab kogu Schengeni ala julgeolekut," ütles ta parlamendis.

2022. aasta alguses, pärast Venemaa täiemahulist sissetungi Ukrainasse, külmutas EL viisalihtsustusleppe Moskvaga, mille tulemusel vähenes venelastele väljastatud Schengeni viisade arv 89 protsenti võrreldes Covidi-eelse 2019. aastaga.

Venelased olid varem edukaim Schengeni viisat taotlejate rühm, kuid nüüd on nad jäänud maha Hiina, Türgi, India ja Maroko kodanikest. Kuid reisiarvud ei ole ka kokku kuivanud – 2023. aastal menetlesid Itaalia, Prantsusmaa, Hispaania ja Kreeka enam kui 80 protsenti Venemaalt tulevatest viisataotlustest.

Need arvud ärritavad tõenäoliselt Kesk- ja Ida-Euroopa valitsusi, kes nõudsid 2022. aastal Venemaa turistiviisade keelustamist, millele Prantsusmaa ja Saksamaa olid vastu, märgib väljaanne.

Johansson ütles, et on algatanud Venemaa viisajuhiste läbivaatamise, kuigi selle üle otsustab tema järeltulija Magnus Brunner. Tema sõnul tuleb selgitada, kas liikmesriigid rakendavad viisasuuniseid ühtemoodi.

Johansson on menetlenud ka Euroopa Liidu liikmesriikide kaebusi, et Ungari õõnestab Euroopa julgeolekut, kuna muutis venelastele ja valgevenelastele töölubade saamise lihtsamaks, mis omakorda võimaldas neile juurdepääsu kogu 29 riigist koosnevale Schengeni tsoonile.

Juulis teatas Ungari, et töötajate elamislubade süsteemi laiendatakse kuuele riigile, sealhulgas Venemaale ja Valgevenele. Otsus sündis pärast seda, kui Ungari peaminister Viktor Orbán tegi viidi Moskvasse. Visiit toimus ajal, mil Ungari oli saanud EL-i eesistujaks.

Orbáni liitlased on süüdistanud teisi EL-i riike silmakirjalikkuses seoses Venemaa viisa- ja elamisõigusega.

Septembris heitis Orbáni Fideszi partei liige András László Euroopa Parlamendile ette kümnetele tuhandetele Prantsusmaa, Hispaania ja Kreeka poolt venelastele väljastatud viisasid. "Kas teate, kui palju arutelusid Euroopa Parlament selle üle pidas," küsis ta retooriliselt. "Null."