Pistorius ütles neljapäeva õhtul parteikaaslastele, et avalik debatt kantslerikandidaadi üle kahjustab erakonda ning ta andis partei juhtkonnale teada, et ta pole sellest positsioonist huvitatud, vahendas Financial Times.

"Olaf Scholz on tugev kantsler ja ta on õige kantslerikandidaat. Meil on nüüd ühine vastutus selle arutelu lõpetamises. Sest kaalul on palju," ütles Pistorius. 

Varem eeldati, et kuna Scholz on ametisolev kantsler, siis saab temast ka automaatselt kantslerikandidaat. Paljud küsitlused näitavad aga, et Pistorius on praegu riigi üks populaarsemaid poliitikuid. SPD reiting on aga kehv ning Scholz langes suure surve alla. 

Selle taustal leidsid mitmed erakonna liikmed, et kantslerikandidaat tuleks välja vahetada. Partei juhtkond aga jäi Scholzi selja taha ning mõned SPD liikmed hakkasid hoopis Pistoriust kritiseerima, kuna viimane ei andnud kohe teada, et ei soovi hakata kantslerikandidaadiks. 

Pistorius ütles neljapäeval, et tema ei algatanud kantslerikandidaadi üle käivat debatti. Pistoriuse loobumine tähendab, et CDU juhi Friedrich Merziga hakkab rinda pistma Scholz. 

Scholzi ootab aga ees raske ülesanne, sest opositsioonis olev CDU (Kristlik-Demokraatlik Liit) on ülekaalukalt riigi populaarseim partei. CDU toetus on umbes 32 protsenti, SPD toetus aga kõigest 15 protsenti. 

64-aastane jalgpallifännist kaitseminister sai tänu heale suhtlemisoskusele kodumaal kiiresti populaarseks. Seetõttu olid mõned tema toetajad ka pettunud, et Pistoriusest ei saa SPD kantslerikandidaat järgmistel valimistel.

"Kahetsen seda arengut. Praegu peab eesmärgiks olema koostöö ja parima võimaliku valimistulemuse saavutamine," ütles SPD parlamendifraktsiooni liige Joe Weingarten.