"Oleme otsustanud, et need 1,7 miljonit (pärast uudise ilmumist parandas kliimaministeeriumi kommunikatsiooniosakond, et tegelik summa on üks miljon – toim), mis me siis panustame, need lähevad konkreetselt Ukraina keskkonnaprojektide ja kliimaprojektide toetuseks," selgitas kliimaminister Yoko Alender (RE).

Kliimaministeeriumi rohereformi asekantsler Kristi Klaas märkis Vikerraadio saates "Uudis+", et see raha tuleb heitkogustega kauplemise süsteemist. "Me oleme Euroopa Liidu riigina alati saanud heitkogustega kauplemise süsteemi kaudu seda raha, mida me arengukoostöösse peame suunama."

Kliimakonverentsil kohtuti ka Ukraina keskkonnaministeeriumi esindajatega.

"Nad väga selgelt tõid välja need vajadused, mis riigil praegu on selleks, et suuta üldse Euroopa Liidu poole suurte sammudega astuda. See puudutab tegelikult nii seda, kuidas seadusandlust nii-öelda koostada, aga ka siis seda, kuidas tegelikult neid toimuvaid kliimamuutusi kohapeal pidurdada," kirjeldas Klaas.

Eesti varasemast rohkem panustama ei pea

Konverentsil nõustusid USA ja teised jõukad riigid kolmekordistama oma iga-aastast kliimamuutuste rahastamist 2035. aastaks. Alender selgitas, et Eesti jaoks see muutusi ei too, sest Eesti pole ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni järgi arenenud riikide alla liigitatud, vaid üleminekumajandusega riikide alla.

"Eesti on alates 1994. aastast, mil me kliimakonventsiooniga liitusime, sellises vabatahtliku panustaja rollis. Me oleme selline arenev majandus sellest ajast alates," märkis Alender.

Klaas tõi välja, et see aasta on panustajate ring ka suurenenud. "Ajalooline otsus, mida varasemalt pole olnud, on see, et sellesse summasse hakkavad panustama ka mitmepoolsed arengupangad. Pankade erinevad programmid aitavad riikides kohapeal konkreetseid projekte ellu viia selleks, et leevendada kliimamuutustest tulenevaid tagajärgi," rääkis Klaas.

Samas on Eesti jaoks oluline, et arengumaadele suunatud raha jõuaks kindlasti ka õigesse kohta. "Kõikide rahade taotlemisel tuleb sellest aru anda ja ka kasutamise lõppedes. See oli ka läbipaistvuse programmi pool, mille läbirääkimisi me Belgia ministriga aitasime koos läbi vedada," lausus Alender.

Klaas märkis lisaks, et läbipaistvuse nimel ei suunatagi raha otse arenguriikidele.

"Euroopas oleme harjunud, et kui projektideks raha suunatakse, siis on väga selgelt olemas projekti tulemused, kuidas me mõõdame, et see projekt ka tegelikult raha kaasa tõi. Arenguriikides on tihtipeale see võimekus madalam. Seetõttu seda raha ei suunatagi kunagi otse riigile riigieelarvesse, vaid see raha suunatakse läbi selliste kliimakoostööd koordineerivatesse fondidesse, kus on väga kompetentsed inimesed, kes on aastakümneid selliseid projekte ellu viinud," selgitas Klaas.

Kliimakonventsiooni muuta ei taheta

Palju kõneainet on tekitanud ka see, kas riigid nagu Hiina ja Saudi Araabia peaks senisest rohkem kliimamuutuste rahastamisse panustama.

"Kui me nüüd vaatame ja võrdleme tänapäevast ühiskonda, siis tõepoolest seal on riigid, kes ei ole enam arenguriigid. Me räägime siin Singapurist või Saudi Araabiast või Hiinast, kes nii-öelda õigluse mõttes peaksid olema nende riikide poole peal, kes siis kliimarahastusse ise panustavad," sõnas Klaas.

Klaasi sõnul ÜRO kliimamuutuste konventsiooni siiski praegu muutma ei hakata. "Mis seal kohapeal väga selgelt välja tuli, on see, et sellist valmisolekut konventsiooni avada, et uuesti see riikide nimekiri kokku leppida, ei olnud. Küll aga andsid need riigid märku, et nad on valmis läbi nende mitmepoolsete arengupankade ja läbi vabatahtliku rahastamise panustama."

Alender tõi esile, et Saudi Araabiaga on kõnelused kulgenud keeruliselt. "Saudid olid ikkagi sellel COP-il kõige keerulisem partner seal laua taga. Nende sõltuvus fossiilmajandusest on niivõrd suur, et nendega see töö peab ikkagi jätkuma ka veel järgmistel COP-idel," rääkis Alender.

Samas on ministri sõnul olukord siiski paranemas. "Näiteks võib tuua ka võrdluse eelmise aasta COP-i võõrustaja Araabia Ühendemiraatidega, kus juba on toimumas ka nii-öelda majanduse mitmekesistumine ja on rohkem juurde tulemas ka taastuvenergiat seal. Eelmisel aastal said paika väga head taastuvenergiale ülemineku eesmärgid," märkis Alender.