Euroopa Komisjon otsustas esmaspäeval, et põllumajandusmaa rentimine AS-ile Tartu Agro turuhinnast madalama hinnaga ei ole kooskõlas Euroopa Liidu riigiabi eeskirjadega ja seetõttu peab Eesti ettevõttelt riigiabi koos intressidega tagasi nõudma.

Regionaal- ja põllumajandusminister Piret Hartman (SDE) ütles ERR-ile, et ministeerium sai Euroopa Komisjonilt materjalid kätte ja nüüd toimub nende ülevaatamine.

"Järgmine protsess on see, et ministeerium vaatab need materjalid läbi, mis Euroopa Komisjonist tulid. Need on väga põhjalikud. Seal on 100 lehekülge tagasisidet ja sisendit. Selle järgselt peab ministeerium tegema vastava ettepaneku tagasinõude summa osas, selle eelnevalt siis komisjoniga läbi rääkima ja siis tagasinõude tegema," rääkis Hartman.

Summa selgumise kuupäeva Hartman veel öelda ei osanud.

Küsimusele, kas materjalides on ka viiteid, kes on kuni 2019. aastani antud riigiabi eest vastutav, vastas Hartman: "Praegu minul sellist infot ei ole. Võibolla esitatud materjalides info on olemas."

Tartu Agro juht Andres Härm ütles, et tema Euroopa Komisjoni otsuse kohta kommentaare ei anna, sest ametlikku otsust ta näinud ei ole.

Ta lisas vaid, et tema jaoks jääb arusaamatuks, kuidas selline otsus uuesti on tulnud, kui minevikus otsustati teistmoodi. "Komisjon on korra seda probleemi ju lahanud ja üldkohtus on tunnistatud, et riigiabi ei ole esinenud. Meie jaoks on arusaamatu, kuidas saab teist korda ühte asja arutada," lausus Härm.

Kunagise omaniku Aavo Möldri hinnangul pole Tartu Agro Eesti riigilt riigiabi saanud.

Tartu Agro kasutuses olevate maade enampakkumist komisjoni otsus ei mõjuta

Tartu Agro maade rendileping lõpeb järgmisel aastal. ERR kirjutas eelmisel nädalal, et ehkki regionaal- ja põllumajandusministeerium teatas juba juunis plaanist Tartu Agro maade rendiks uus enampakkumine korraldada ning need nelja tükina oksjonile panna, on otsus jäänud venima.

Eelmisel nädalal ütles majandusministeerium, et pakkumine kavatsetakse välja kuulutada uue aasta alguses.

Hartman märkis, et Euroopa Komisjoni otsus maade oksjonit ei mõjuta.

"Enampakkumine tehakse vastavalt tänastele seadusele ja reeglitele," ütles Hartman. "Me oleme ka kogu seda seadusandlust täpsustanud. Need muudatused järgmise aasta veebruaris kehtima hakkavad. Me lähtume tänastest raamistikest, mis meil on. Siinkohal see kindlasti mõjutamas ei ole. Ka 2019. aastal ju riik tulenevalt saadud infost juba seda rendimakset korraldas. Aga loomulikult täna lähtume me olemasolevast seadusandluses ja siinkohal see kindlasti mõjutamas ei ole."

Ka enampakkumise eest vastutav majandus- ja kommunikatsiooniministeerium teatas, et Euroopa Komisjoni otsus maade enampakkumist ei mõjuta.

"Euroopa Kohtu otsus valitsuse tulevikuplaane ei mõjuta, sest valitsuses me oleme seda juba korra kabinetis arutanud. Soov on anda maad enampakkumisele. Nii nagu riigivara seadus ette näeb, tuleb teha avalik enampakkumine," ütles majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo.

ERR on varem kirjutanud, et enampakkumisel maatükkide osadeks jaotamise küsimus võib olla maa edasise saatuse osas otsustava tähtsusega, sest kui kõik maatükid lähevad oksjonile ühiselt, võib konkurentidel, kes selle vastu huvi tunnevad, nappida aega, et oma äriplaani nii kiiresti üles ehitada ja pangast vajalikke garantiisid saada. Väiksemate tükkide haaval maa enampakkumisele panek annaks aga võimaluse oma äri laiendada suuremale hulgale ettevõtetele.

Praegu Tartu Agro poolt renditav maa kuulus Eesti taasiseseisvumise ajal Tartu katse-, näidis- ja riigimajandile ning riik otsustas 1990. aastatel maa õigusjärgsetele omanikele tagastamata jätta. Põllumajandusminister oli toona rahvaliitlane Aavo Mölder, hilisem Tartu Agro omanik.