Läti transpordiministeerium on koostanud Rail Balticu projektiga jätkamise plaani, mis sisaldab suurt kokkuhoidu. Ministeeriumi raporti eelisjärjekorras on projekti esimene etapp, mis näeb kaherajalise asemel ühe rööpapaari ehitamist ja rongiliin läheb Riiga sisenemata Läti pealinnast mööda. 

Kiirrongi peatus on plaanis rajada Salaspilsi linna, mis jääb Riia kesklinnast ligi 20 kilomeetri kaugusele. Salaspilsi ja Riiat ühendab juba olemasolev raudtee.

Valitsus andis heakskiidu ideele rajada Rail Balticu põhitrass Leedu piirist Eesti piirini Euroopale omase 1435-millimeetrise rööpmelaiusega. Suur osa Euroopast kasutab seda rööpmelaiust, Balti riikides on praegu kasutusel nn vene rööpmelaius 1520 millimeetrit.

Läti valitsus jõudis veel ka kokkuleppele, et Riia rahvusvahelistes jaamades (Riia pearaudteejaam ja Riia lennujaam) viiakse käimasolevad ehitustööd lõpule minimaalses ulatuses. See on vajalik, et mõlemad jaamad saaksid kasutada olemasolevaid reisironge, mis sõidavad tsaariaegsel rööpmelaiusel (1520 millimeetrit). 

See tähendab, et lähiaastate jooksul Rail Balticu kiirrongid Riiga ei jõua. Reisijad saavad Riia rahvusvahelistest jaamadest sõita Rail Balticu liinile olemasolevate rongidega. 

Svet: Läti otsus võimaldab püsida ehitamisega ajagraafikus

"Tervitame Läti valitsuse eilset otsust Rail Balticu ehitamise osas," teatas Eesti taristuminister Vladimir Svet (SDE). "Läti valitsuse otsus võimaldab püsida ehitamisega ajagraafikus ja saada raudtee valmis 2030. aastaks."

Svet märkis, et esimeses etapis põhitrassi ehitamisele keskendumine võimaldab tagada kiirrongiühenduse Leedu ja Poolaga ning luua ka ühendus Riiaga.

"Riiaga ühenduseks ei ehitata 2030. aastaks uut raudteed läbi linna," ütles Svet. "Siiski ei tähenda see, et reisijad ei saa Riiga sõita. Riiaga ühendab Rail Balticu põhitrassi olemasolev raudtee."

Ta lisas, et vajalik ümberistumine ja madalam sõidukiirus linnas pikendab Tallinn–Riia reisi aega hinnanguliselt poole tunni võrra, kuid aitab kokku hoida neli miljardit eurot.