USA presidendiks valitud Donald Trump teatas kolmapäeval, et nimetab erru läinud kindralleitnandi ja Trumpi eelmise ametiaja riikliku julgeolekunõukogu staabiülema Keith Kelloggi Ukraina-Vene konflikti erisaadikuks.  

USA teemadega kursis olev suhtekorraldaja Andreas Kaju ütles, et Trumpi kabinetis, kus ühe poole moodustavad nii-öelda äärmuslikud kandidaadid, võib Kelloggi pidada nii-öelda peavoolu esindajaks, kes on ka Ukraina ja Venemaa teemaga hästi kursis.

"Kolme tärni kindral Keith Kellogg, kes on äärmisel dekoreeritud teenistuskäiguga, Vietnami sõja veteran, Panama ja juhtinud erivägesid Euroopas, on kindlasti mingis mõttes traditsioonilise Ameerika sõjaväelise ja julgeoleku nomenklatuuri või establishmenti esindaja, kogenud ning äärmiselt pädev kolme tärni kindral, 80-aastane sealjuures, kindlasti väga kogenud," ütles Kaju.

Kellogg on rõhutanud sõja lõpetamiseks läbirääkimiste vajadust Ukraina ja Venemaa vahel, ja et need peaks algama praeguse rindejoone külmutamisega.

Kaitseuuringute Keskuse direktori Indrek Kanniku sõnul ei ole Kelloggi senised seisukohad Euroopa julgeoleku mõttes ideaalsed, aga kindlasti tõsist arutamist väärt.

"Tema põhiline sõnum on olnud see, et Ameerika peab jõupositsioonilt mõlemad pooled sundima pidama tõsiseid rahuläbirääkimisi. Seda positsiooni võib mõista, aga selle positsiooni nõrkus on praegusel hetkel see, et üks pool, ehk Venemaa ei ole kindlasti hetkel valmis tõsiseid rahuläbirääkimisi pidama," lausus Kannik.

Kellogg on rääkinud, et sellises olukorras tuleks Venemaad survestada lubades Ukrainat senisest jõulisemalt relvastada. Kanniku sõnul oleks selle eesmärk teha venelastele selgeks, et aeg ei ole nende poolel.

"Siis võib tekkida esimest korda selline võimaluste aken, et venelased hakkavad tõsiselt kaaluma tõsiseid läbirääkimisi," ütles Kannik.

Kaju sõnul on veel vara öelda, millist mõju võib eesolev Kelloggi töö omada Euroopa julgeolekule laiemalt. "See sõltubki sellest, kuidas ameeriklased tema nõudandmisel, koordineerimisel või juhtimisel hakkavad venelastega läbi rääkima, eeldatavasti koos Ukrainaga laua taga, ja kas ja milline roll Euroopal selles protsessis saab olema. Kellogg oma varasemates arvamustes on öelnud, et Ameerikal on piisavalt jõudu ja tõsiseltvõetavust, et sundida venelased arvestama ka ameeriklaste seisukohtadega Ukraina osas," rääkis Kaju.

"Mündi teine pool on eurooplastele problemaatiline, sest Kelloggi ja tema mõttekaaslaste käsitlus on, et Ukrainal on arusaadavalt roll Venemaa mõjupiirkonnas, mistõttu ei ole mõeldav Ukraina astumine NATO-sse," sõnas Kaju.

"Nende käsitlus on, et kui rahu ja stabiilsuse hind on Ukraina jaoks lähitulevikus NATO välistamine, siis see on hind, mida tuleb maksta," lisas ta.

Kaju rõhutas, et asjaolu, et Donald Trump üldse sellise eriesindaja ametikoha loomist on vajalikuks pidanud, viitab sellele, et Ukraina on Trumpi administratsioonis üks prioriteetsemaid teemasid.

"Mõneti on Trump ka omaenda varasemate väljaütlemiste ja positsioonide pantvangis. Kuna ta kampaania ajal aktiivselt kritiseeris Bideni administratsiooni nii tegemisi kui ka tegemata jätmisi Ukraina-Vene konflikti osas ja on lubanud kiiresti kasutada Ameerika mõjujõudu selleks, et sõda kiiresti lõpetada, siis ta nüüd peab sellesse ka reaalselt oma poliitlist kapitali panustama," ütles Kaju.

Kanniku sõnul on prioriteetsed teemad saavad ikkagi olema siseriiklikud. "Aga välispoliitilistest teemadest on Ukraina neile ikkagi oluline," sõnas Kannik.

Kanniku sõnul ei ole veel selge, kui suurt rolli hakkab Kellogg mängima Trumpi administratsiooni Ukraina-poliitika kujunemisel, aga on selge et suurema mõjuga saab olema rahvusliku julgeoleku nõunik Mike Waltz.

"Esimene tagasiside Euroopa poliitikutelt, kes temaga on kohtunud, on olnud väga positiivne. On öeldud, et tegu on inimesega, kes mõtleb sügavalt, rahulikult ja omab reaalset pilti maailmas toimuvast," lausus Kannik.