2,3-eurone ekspresskiri peab praegu saaja postkasti jõudma kirjakasti panemisele järgneval päeval, juhul kui tegu pole just nädalavahetusega. 1,3 eurot maksev lihtkiri peab saaja postkasti jõudma aga kolme tööpäeva jooksul ehk neljapäevaks.

Tulevikus jõuaks kirjad saajani aga aeglasemalt, sest regionaal- ja põllumajandusministeerium plaanib lõdvendada postiteenusele esitatavaid nõudeid. Näiteks esmaspäeval postkasti pandud ekspresskiri jõuaks saajani neljapäevaks ehk kolme päeva pärast, tavaline lihtkiri aga alles laupäevaks ehk viie päeva pärast.

Eesti Post on sarnast postiseaduse muudatust tegelikult juba mõnda aega oodanud, sest inimesi, kes kirju teineteisele või ametkondadele saadaks, muutub aasta-aastalt vähemaks. See on omakorda muutnud kogu universaalse postiteenuse riigiettevõtte jaoks ka kallimaks.

Universaalne postiteenus tõi Eesti Postile eelmisel aastal 1,8 miljonit eurot kahjumit. Ettevõtte juht Mart Mägi märkis septembris, et ka see aasta tuleb sarnane.

Regionaal- ja põllumajandusministeeriumi nõunik Taavi Kurvits ütles, et riik saab Eesti Postilt nõuda kirjade senisest aeglasemat kohaletoimetamist ning niiviisi kulude kokkuhoidu ka seetõttu, et kiirus ei ole internetiajastul tarbijate jaoks enam põhiline argument.

Ühtlasi jääb tarbijale Kurvitsa sõnul võimalus valida alati mõni kiirem, kuid ka kalleim teenusepakkuja. Juba praegu on kirjade saatmist või perioodikat aina enam asendamas pakiäri, kus Eesti Post konkureerib Omniva kaubamärgi all ka teiste ettevõtetega.

Kuigi Eesti Posti juht Mart Mägi on pakkunud välja ka mõtte, et posti kojukanne võiks toimuda kuue päeva asemel kolm korda nädalas, siis seda praegu ministeeriumis ei toetata.

"Olenemata, et mahud langevad, näeme me praegu ikka, et postiteenus on teatud vanuserühmadele väga oluline. Me tahaksime tagada selle kättesaadavuse ja me näeme, et nende muudatustega, mis me oleme planeerinud, saame me tagada selle kompromissi," lausus Kurvits.

Sarnaselt kodumaiste kirjadega hakkaksid ministeeriumi plaani järgi tulevikus aeglasemalt kohale jõudma ka kirjad välismaalt.

"Rahvusvahelised saadetised on vaikimisi märgitud tavaliselt ekspresskirjadeks ehk kiirema kategooria kirjadeks. See tähendab, et kui keegi saadab näiteks Ameerikast kirja, siis Eesti Post ei kontrolli, kui kiiresti see kiri Ameerikas liigub, aga kohe, kui see saabub Eestisse, peab järgmisel päeval saajani jõudma," märkis Kurvits.

Universaalne postiteenus kahjum väheneb, hind tarbijale aga tõuseb

Praeguse seaduse järgi peab universaalne postiteenus olema inimestele taskukohane. Mida see arvudes tähendab, otsustab ministri käskkiri.

Taavi Kurvits ütles, et kuna postiteenuse mahud on ajas vähenenud, siis on ka praegune hinnamehhanism jäänud kohmakaks ega ole enam jätkusuutlik.

Tulevikus oleks postiteenus kulupõhine. See tähendab, et edaspidi kooskõlastaks postiteenuse hinna konkurentsiamet.

Kurvits lausus, et ta ei oska öelda, kui palju Eesti Posti kahjum võiks tulevikus nende muudatuste tagajärjel väheneda. "Postiteenuse hind peaks olema sellisel tasemel, et ei tekiks vajadust teenust täiendavalt kompenseerida. Praegu pakub Eesti Post teenust alla omahinna," märkis Kurvits.

Teisalt toob kulupõhine hinnaarvestamine kaasa ka tõsiasja, et kirjade või pakkide saatmine muutub tulevikus inimestele kallimaks.

Kurvits ütles, et ministeerium on praegu arvestanud, et lihtkirja saatmine kallineks 1,3 eurolt 1,5–1,7 eurole ehk kuni kolmandiku võrra. Täpsem hinnatõus sõltub sellest, milliseks eelnõu täpsemalt kujuneb.

Eesti Post soovib juba praegu lihtkirja hinda 1,7 euroni kergitada, et niiviisi universaalse postiteenuse kahjumit vähendada. Kurvits märkis, et see hinnatõus ei ole veel aga kindel, sest see on alles Eesti Posti ettepanek konkurentsiametile, mille põhjendatust peab amet veel alles hindama.

Pakid võivad vaikimisi jõuda nüüd ka pakiautomaati

Lisaks kirjade saatmisele toimuvad muutused ka pakkide saatmisel. Nimelt muutub novembrist senisest paindlikumaks see, kuidas inimesed oma Omniva pakid kätte saavad.

Seni on Eesti Post pidanud paki saatma inimesele lähimasse postkontorisse, kui paki saaja ei ole just muudmoodi andnud märku.

Eesti Posti Baltikumi logistika- ja kullervõrgu juht Kristi Unt rääkis, et nüüd on ettevõttel võimalik väljastada pakk ilma saaja nõusolekuta ka saajale kõige lähemal asuvasse pakiautomaati. Seda eeldusel, et ettevõttel on olemas saaja telefoninumber või e-posti aadress, lisas ta.

"See loob kliendile tegelikult päris palju paindlikkust, sest postiasutusi on jäänud vähemaks ja need võivad olla kliendile kuni 30 kilomeetri kaugusel. Nüüd on meil edaspidi võimalik rohkem kliendile vastu tulla ja suunata saadetised lähimasse juurdepääsupunkti ehk näiteks pakiautomaati," ütles ta.

Eesti Post sulges sel aastal ka mitu postkontorit.

Unt rääkis, et ei ole selge, kas ja kui palju postkontorite võrku veel järgnevate aastate jooksul optimeeritakse.

ERR on juba kirjutanud, kuidas tulevikus saab Omniva pakiautomaadiga saata ka kirju.

Riik kärpis perioodika edastamise toetust

Regionaal- ja põllumajandusministeeriumi nõunik Taavi Kurvits rääkis, et riik on otsustanud kärpida perioodika dotatsiooni ehk perioodika edastamise toetust maapiirkondades 15 protsenti.

"Ka perioodiliste väljaannete aastased mahud kojukandes on umbes samas suurusjärgus vähenenud. Tegelikult me oleme koostöös Eesti Posti ja meediaväljaannete liiduga üle vaatamas ka dotatsiooni tingimusi ehk seda, kuhu me seda dotatsiooni vahendame. Ehk siis, millised piirkonnad on need, kus me seda mõju kompenseerime, et see mõju oleks võimalikult väikene ja et me doteeriks neid piirkondi, kus see vajadus on tegelikult kõige suurem," lausus Kurvits.

Selle aasta viimases kvartalis siiski perioodika dotatsioon natuke tõusis.

"Perioodika dotatsiooni neljanda kvartali tõus tulenes sellest, et tegelik perioodika maht on käesoleval aastal rohkem langenud, kui oli prognoos, milles tulenevalt tehti nüüd neljanda kvartali kohandused. Riigi otsus kärpida dotatsiooni 15 protsenti hakkab kehtima jaanuarist 2025," selgitas Kristi Unt Eesti Postist.