Oluline reedel, 29. novembril kell 22.30:

- Zelenski sõnul kiirendab Prantsusmaa Mirage'i lennukite viimist Ukrainasse;

- Zelenski vahetas maavägede ülema välja;

- Ukraina luure: Põhja-Koreast on Venemaale toimetatud üle 100 raketi;

- Venemaa ründas Ukrainas taas mitmeid piirkondi;

- Sõbiha: Venemaa õhurünnak neljapäeva hommikul tekitas tuumaintsidendi ohu;

- Venemaa Rostovi oblastis põleb naftabaas, mida tabas Ukraina droonirünnak;

- Põhja-Koreasse saabunud Vene kaitseminister rääkis sõjalise koostöö laienemisest;

- Zelenski sõnul püüab Putin olukorda pingestada;

- Biden: Venemaa rünnak näitab Ukraina toetamise vajaduse kiireloomulisust;

- Putin nimetas Trumpi intelligentseks, lahendusi leidvaks inimeseks;

- Ukraina andmetel kaotas Venemaa ööpäevaga 2030 sõdurit, mis on suurim ühepäevane kaotuste hulk alates sõja algusest.

Zelenski sõnul kiirendab Prantsusmaa Mirage'i lennukite viimist Ukrainasse

Ukraina president Volodõmõr Zelenski ütles reedel pärast vestlust Prantsusmaa presidendi Emmanuel Macroniga, et Prantsusmaa kiirendab Mirage'i hävituslennukite Ukrainasse viimise protsessi.

"Mul oli president Emmanuel Macroniga tulemuslik vestlus. Ma tänasin teda Prantsusmaa valmisoleku eest aidata kiiresti tugevdada Ukraina õhutõrjet, samuti igakülgse kaitsetoetuse ja Mirage'i lennukite üleandmise protsessi kiirendamise eest," kirjutas Zelenski sotsiaalmeedias.

Ta lisas, et rõhutas vestluse käigus Macronile Ukraina NATO-sse kutsumise tähtsust, samuti Ukraina kaitsejõudude pikamaarünnakute võimekuse laiendamist.

Zelenski sõnul arutasid nad ka Ukraina brigaadide väljaõppe ja varustamise jätkamist nii liitlasriikide territooriumitel kui ka töötamist edasi mõttega õpetada Ukraina sõdureid välja Ukraina territooriumil nagu pani sel aastal ette Macron.

Zelenski vahetas maavägede ülema välja

Ukraina president Volodõmõr Zelenski nimetas maavägede uueks ülemaks Mõhhailo Drapatõi, kes vahetab sellel kohal välja Oleksandr Pavljuki.

Zelenski selgitas, et kindralmajor Drapatõi korraldas edukalt Harkivi suuna kaitset ning tõrjus Vene vägede pealetungioperatsiooni.

Pavljuk sai maavägede ülemaks tänavu 11. veebruaril, vahetades sel kohal välja Ukraina relvajõudude ülemaks tõusnud Oleksandr Sõrskõi.

Ukraina luure: Põhja-Koreast on Venemaale toimetatud üle 100 raketi

Praeguseks on Põhja-Koreast Venemaale toimetatud rohkem kui 100 suurtükki ja sama palju Kn-23/24 tüüpi lühimaa ballistilist raketti, teatas Ukraina kaitseministeeriumi luurepeavalitsus vastuseks Interfaxi päringule.

"Põhja-Korea alustas suurtükisüsteemide tarnimist Venemaale selle aasta oktoobrist. Kokku saadeti üle 100 ühiku eri tüüpi varustust, sealhulgas 170-mm M-1989 iseliikuvaid suurtükke, 240-mm raketiheitjaid M-1991. Samuti jätkub suurekaliibrilise suurtükimoona ja Kn-23/24 tüüpi lühimaa ballistiliste rakettide tarnimine Põhja-Koreast Venemaale (novembri seisuga tarniti üle viie miljoni mürsu ja 100 raketi)," teatas luurepeavalitsus.

"Praegu on Põhja-Koreast Venemaale toimetatud rohkem kui 60 ühikut 170-mm iseliikuvaid suurtükke M-1989 Koksan, millest osa kavatseti toimetada Saratovi kõrgemasse suurtükiväekooli, tõenäoliselt isikkoosseisu koolitamise eesmärgil. Nende suurtükkide seisukorra kohta andmed puuduvad," lisas ametkond.

Venemaa ründas Ukrainas taas mitmeid piirkondi

Venemaa ründas ööl vastu reedet taas droonide ja rakettidega Ukraina pealinna Kiievit ja riigi teisi piirkondi.

Kiievi võimude teatel õnnestus õhutõrjel droonid alla tulistada, kuid nende tükid põhjustasid alla kukkudes linna eri osades purustusi.

Kiievi linnapea Vitali Klõtško sõnul tabasid droonirusud muu hulgas lastehaigla fassaadi. Purunesid haigla aknad ja fassaad sai kahjustada. Klõtško teatel sai vigastada haigla turvamees.

Linnapea kutsus oma sotsiaalmeediapostituses inimesi üles varjenditest kaitset otsima.

Pealinnas käis õhutõrjeoperatsioon veel kella ühe ajal öösel.

Venemaa korraldas ulatusliku rünnaku ka ööl vastu neljapäeva, kus sihikule võeti peamiselt Ukraina energiataristu. Ukraina tulistas alla küll 79 Venemaa raketti ja 35 drooni, kuid okupatsiooniväe massiivne raketi- ja droonirünnak jättis üle miljoni ukrainlase elektrita.

"Kokku oli umbes 100 ründedrooni, rohkem kui 90 eri tüüpi raketti. Mitmes oblastis registreeriti kobarmoonaga laetud Kalibri rakettide lööke, eriti tsiviiltaristu vastu," rääkis president Volodõmõr Zelenski.

"See on Venemaa terroritaktika väga põlastusväärne eskalatsioon," ütles Zelenski.

Vene diktaator Vladimir Putin ütles neljapäeval, et öine massiivne drooni- ja raketirünnak Ukrainale oli vastus Venemaa territooriumile tulistatud lääne rakettide eest.

"Me viisime läbi kõikehõlmava rünnaku, mis oli vastus USA rakettide ATACMS jätkuvatele rünnakutele meie territooriumi pihta," lisas Putin.

Putini väitel tulistas Venemaa välja üle 90 raketi ja 100 drooni, tabamuse sai 117 sihtmärki.

Sõbiha: Venemaa õhurünnak tekitas neljapäeva hommikul tuumaohu

Vene relvajõudude neljapäeva hommikul korraldatud õhurünnakud Ukraina tuumaelektrijaamu energiavõrguga ühendavatele alajaamadele oleks võinud põhjustada tuumaintsidendi, ütles Ukraina välisminister Andri Sõbiha.

"Tänased Venemaa õhurünnakud olid taas suunatud alajaamadele, mis ühendavad Ukraina tuumaelektrijaamu elektrivõrguga. Euroopa ja maailm peavad mõistma, et täna hommikul tekitas Venemaa tuumaintsidendi ohu. Kutsume Rahvusvahelist Aatomienergia Agentuuri (IAEA) ja kõiki riike üles need hoolimatud rünnakud hukka mõistma," kirjutas Sõbiha neljapäeva õhtul sotsiaalvõrgustikus X.

Ta lisas ka, et järjekordne tsiviilelanike ja elektrivõrgu vastu suunatud Vene raketi- ja droonirünnak põhjustas elektrikatkestusi kogu Ukrainas.

"Putin ei taha rahu. Me peame teda rahule sundima. Meie õhukilbi tugevus, pikamaa võimed ja sanktsioonid tema sõjamasina vastu (aitavad selle poole liikuda)," lisas välisminister.  

Väljaanne censor.net kirjutas reedel, et Vene õhurünnakute tõttu pidid kolm Ukraina tuumaelektrijaama neljapäeval vähendama oma võimsust.

Hmelnõtski, Rivne ja Lõuna-Ukraina tuumaelektrijaamad vähendasid neljapäeva hommikul Venemaa raketi- ja droonirünnaku ajal ennetavalt võimsust ning üks Rivne tuumajaama plokkidest ühendati võrgust lahti, ütles IAEA peadirektor Rafael Grossi.

"Hmelnitski, Rivne ja Lõuna-Ukraina tuumaelektrijaamad vähendasid juba teist korda vähem kui kahe nädala jooksul riiki tabanud ulatuslike sõjaliste rünnakute käigus ettevaatusabinõuna oma võimsust (...). Kolmes töötavas tuumaelektrijaamas on üheksa reaktorit ja need kõik pidid oma võimsust vähendama," märkis Grossi, kelle sõnu tsiteeriti neljapäeva hilisõhtul IAEA veebilehel avaldatud teates.

"Ukraina energiataristu on äärmiselt hapras ja haavatavas seisundis, seades tuumaohutuse suurde ohtu," ütles Grossi oma avalduses. "Taaskord kutsun üles maksimaalsele sõjalisele vaoshoitusele piirkondades, kus on suured tuumaenergiarajatised ja muud objektid, millest need sõltuvad."

Venemaa viimased õhurünnakud ei kahjustanud otseselt tuumaelektrijaamu, kuid Ukraina teatas IAEA-le, et õhulöögid mõjutasid elektrialajaamu, mida jaamad kasutavad nii elektrienergia edastamiseks kui ka vastuvõtmiseks. IAEA selgitas, et tuumaelektrijaamad vajavad usaldusväärseid ühendusi võrguga nii toodetava elektri edastamiseks kui ka välisenergia vastuvõtmiseks reaktorite jahutamiseks.

Need alajaamad, mille IAEA on tunnistanud tuumaohutuse ja -julgeoleku seisukohalt olulisteks, on ka varasemates Vene rünnakutes, sealhulgas augustis, kannatada saanud.

IAEA raportis märgitakse ka, et organisatsiooni kaks Ukrainas paiknenud meeskonda olid sunnitud õhurünnaku ajal varjendisse minema.

Ukraina põhivõrguettevõtja Ukrenergo kehtestas neljapäeval Vene õhurünnakute tõttu avariivoolukatkestused, ütles Ukraina energeetikaminister German Galuštšenko.

Ukraina droonirünnak süütas kütusemahutid Rostovi oblastis

Venemaa Rostovi oblastis põleb naftabaas, mida tabas Ukraina droonirünnak.

Rostovi oblasti kuberner Juri Sljusar teatas oma sotsiaalmeediakontol tabamuse saanud tööstusobjektist, täpsustamata, mis see on. Muudest sotsiaalmeediapostitustest selgus aga, et põlevad Kamenski rajoonis asuva naftabaasi mahutid.

Atlas Oil - Kamian district of the Rostov region pic.twitter.com/J56HGFvQRt

— Jesus Christ Svën! △ (@SvengerdHoek) August 28, 2024

Venemaa kaitseministeerium teatas reede hommikul, et õhutõrje tulistas eri regioonide kohal alla 47 Ukraina drooni. Väidetavalt hävitati Rostovi oblasti kohal 29 drooni, Krasnodari krai kohal kaheksa, Belgorodi, Brjanski ja Voroneži oblasti kohal igaühes kolm ning okupeeritud Krimmi kohal üks droon.

Alates 2024. aasta algusest on Venemaa rafineerimistehaseid regulaarselt tabanud Ukraina droonirünnakud. Mõnes rafineerimistehases on rivist välja viidud naftatöötlusüksused ja need vajasid remonti.

Vene kaitseministri sõnul laieneb kaitsekoostöö Põhja-Koreaga

Põhja-Koreasse visiidile saabunud Venemaa kaitseminister Andrei Beloussov ütles reedel, et sõjaline koostöö kahe riigi vahel laieneb kiiresti.

Vene kaitseministeeriumi teatel ütles Beloussov oma Põhja-Korea kolleegile No Kwang-cholile, et selle aasta alguses Venemaa ja Põhja-Korea vahel sõlmitud laiaulatusliku strateegilise partnerluse lepingu eesmärk oli vähendada sõjaohtu Kirde-Aasias ja säilitada jõudude tasakaal piirkonnas.

Beloussov ütles reedel, et tema kõnelused tugevdavad Moskva ja Pyongyangi vahelist strateegilist partnerlust sõjalises sfääris.

Vene uudisteagentuurid teatasid, et Beloussov peapb läbirääkimisi Põhja-Korea sõjalise ja poliitilise juhtkonnaga.

Põhja-Korea on väidetavalt saatnud umbes 10 000 sõdurit appi Vene relvajõududele, kus nad aitavad Kurski oblastist välja tõrjuda sinna tunginud Ukraina sõdureid. Moskva pole põhjakorealaste viibimist kinnitanud ega ka ümber lükanud.

Zelenski sõnul püüab Putin olukorda pingestada

Venemaa režiimijuht Vladimir Putin ei vaja sõja lõppu ja püüab seetõttu olukorda eskaleerida, et USA presidendiks valitud Donald Trump ei suudaks kokkuleppele jõuda ja rahu saavutada, ütles Ukraina president Volodõmõr Zelenski neljapäeval rahvale tehtud pöördumises.

Zelenski tõi esile, et Putin kiitis neljapäeval Kasahstanis taas Venemaa rakette ehk valmisolekut tappa ja hävitada.

"Putin tahab selgelt lisada tuhandeid ohvreid Ta ei ole huvitatud selle sõja lõpetamisest. Veelgi enam - Putin tahab takistada teistel seda sõda lõpetamast. Praegu oma rakettidega vehkides on tema eesmärk ainult häirida president Trumpi jõupingutusi ja olukorda eskaleerida, et Trump ei suudaks sõda lõpetada," rääkis Zelenski.

Ukraina presidendi sõnul on Putin selle sõja ainus süüdlane ja ainus, kes usub sellesse sõtta.

"Seetõttu on Putini eskalatsioon praegu survevorm, mille eesmärk on sundida USA presidenti Venemaa tingimusi aktsepteerima. Oleme teadlikud kõigist olemasolevatest ohtudest," rõhutas riigipea.

Zelenski manitses eraldi kõiki ukrainlasi varjenditesse minema, kui õhurünnak algab ja ohust teavitatakse.

"See on kindel reegel  ja reegel, mis ei sõltu Venemaalt tulevatest avaldustest. Praegu võib Venemaa üritada Ukrainas hirmu ja meeleheidet külvata varasemast veelgi rohkem. Me kõik vajame sellest ülesaamiseks vastupidavust ja ühtsust. Samuti ühtsust kõigi oma partneritega," rääkis Zelenski.

Presidendi sõnul teeb Putin praegu seda, mida alati teeb ehk hirmutab, lõhestab ja üritab igaühte eraldi murda või destabiliseerida.

"Putin ei saa midagi muud teha. Ta kaotab, kui on isoleeritud. Ja ta peab kaotama praegu. Kõiges," sõnas Ukraina riigipea.

Putin ähvardas neljapäeval, et Venemaa võib rünnata Ukraina pealinna Kiievit hüperhelikiirusega raketiga Orešnik.

"Me ei välista Orešniku kasutamist sõjaliste, sõjalis-tööstuslike rajatiste või otsustuskeskuste vastu, sealhulgas Kiievis," ütles Putin Kasahstani pealinnas Astanas ajakirjanikele.

"Kiievi võimud jätkavad täna katseid rünnata meie elutähtsaid rajatisi, sealhulgas Peterburis ja Moskvas," lisas ta.

Ähvardus tuleb nädal pärast seda, kui Venemaa kasutas pea kolm aastat kestnud sõja ühes tõsisemas eskalatsioonis Ukraina Dnipro linna vastu eksperimentaalset keskmaaraketti.

Biden: Venemaa rünnak näitab Ukraina toetamise vajaduse kiireloomulisust

USA president Joe Biden ütles neljapäeval, et Venemaa viimane rünnak Ukraina vastu näitab Kiievi toetamise vajaduse kiireloomulisust.

Bideni hinnangul tuleb Ukrainale näidata USA tugevat toetust veel enne seda, kui USA järgmiseks presidendiks valitud Donald Trumpi jaanuaris ametisse astub.

"See rünnak on ennekuulmatu ja on järjekordne meeldetuletus Ukraina rahva toetamisvajaduse kiireloomulisusest ja tähtsusest nende kaitsel Venemaa agressiooni vastu," ütles Biden avalduses pärast seda, kui Venemaa tulistas Ukraina pihta suurel hulgal rakette ja droone, mis jättis miljon inimest elektrita.

"Sel päeval on minu sõnum Ukraina rahvale selge: Ühendriigid on teiega," lisas Biden, kes on viimastel nädalatel Valges Majas püüdnud kinnitada USA toetust Ukrainale.

Eeldatakse, et Trump toob poliitikanihke Ukraina suhtes, mis on saanud Washingtonilt oma relvajõudude jaoks peaaegu 60 miljardi dollari ulatuses abi pärast seda, kui Venemaa alustas täiemahulist sissetungi 2022. aasta veebruaris. 

Trump on lubanud konflikti kiiresti lõpetada vahendades relvarahu Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenski ja Venemaa liidri Vladimir Putini vahel.

Trumpi kriitikud on hoiatanud, et ametisse astuv vabariiklane kasutab tõenäoliselt USA sõjalist abi, et survestada Kiievit sõlmima kokkulepet.

Trump nimetas kolmapäeval oma Ukraina erisaadikuks erukindral Keith Kelloggi, kes ütles juulis antud intervjuus muu hulgas, et peab Ukraina valikuid täiesti selgeks.

"Kui Ukraina ei taha läbirääkimisi pidada, siis on see hea. Kuid pärast seda peavad nad leppima tohutute kaotustega oma linnades, leppima tõsiasjaga, et nende lapsed on suremas ja leppima sellega, et 130 000 surnu asemel on neil 230 000–250 000 surnut," rääkis Kellogg tollases usutluses.

Putin nimetas Trumpi intelligentseks, lahendusi leidvaks inimeseks

Venemaa võimujuht Vladimir Putin nimetas neljapäeval USA järgmiseks presidendiks valitud Donald Trumpi intelligentseks inimeseks, kes on võimeline leidma lahendusi.

"Nii palju kui ma taasvalitud presidenti ette kujutan, on ta tegelikult intelligentne inimene, juba küllalt kogenud. Ma arvan, et ta leiab lahenduse," ütles Putin Trumpi kohta visiidil Kasahstani, kuid ei täpsustanud, mille lahendamist ta silmas peab.

Ukraina andmetel kaotas Venemaa ööpäevaga 2030 sõdurit

Ukraina reedel teatatud Vene relvajõudude viimase ööpäeva inimkaotuste hulk on rekordilised 2030 inimest. Eelmine rekord oli 12. novembril, kui teatati, et Venemaa kaotas eelneva ööpäevaga 1950 sõjaväelast. 

Ukraina relvajõudude reedel esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele sõjas alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:

- elavjõud umbes 738 660 (võrdlus eelmise päevaga +2030);

- tankid 9458 (+8);

- jalaväe lahingumasinad 19 339 (+33);

- suurtükisüsteemid 20 886 (+34);

- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 1255 (+0); 

- õhutõrjesüsteemid 1006 (+1);  

- lennukid 369 (+0);

- kopterid 329 (+0);

- strateegilised ja taktikalised droonid 19 750 (+89);

- tiibraketid 2851 (+86);

- laevad / kaatrid 28 (+0);

- allveelaevad 1 (+0);

- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 30 272 (+86);

- eritehnika 3700 (+3).

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.