Süüria liidri Bashar al-Assadi liitlaste Iraani ja Venemaa keskendumine oma probleemidele on andnud julgust opositsioonivõitlejatele minna Süüria põhjaosas tagasi võtma riigi suuruselt teine linn Aleppo, kust nad kaheksa aastat tagasi Süüria valitsusvägede ja Venemaa õhurünnakute eest põgenema pidid.

Osaliselt toetab mässulisi Ankara, kes muu hulgas tahaks, et Türgi üle ujutanud Süüria põgenikud saaksid koju tagasi pöörduda.

"Tänu kangelaslike võitlejate jõupingutustele on need alad vabastatud Assadi relvajõududest. Tõde on võitnud ja vale on alla surutud. Kui Jumal annab, jätkame võidu kursil, kuni kogu riik on vabastatud," ütles opositsioonivõitleja Hussain Najjar.

"Sõjaväeadministratsioon on vabastanud Aleppo rahvusvahelise lennujaama ning see on taastatud meie vabastatud rahva ja perekondade revolutsiooniliseks omandiks. Kui Jumal tahab, siis me jätkame ja siseneme Damaskusesse ja vabastame ülejäänud Süüria," kõneles mässuliste komandör Abu Sufyan.

Ilmselt ei oodanud keegi, et mässulised vaid paari päevaga Aleppo kesklinna sisse marsivad ja et Assadi sadulast tõukamine seal nii lihtsalt käib. Valitsusväed sisuliselt põgenesid, jättes opositsioonivõitlejate kätte suure osa oma relvastusest.

"Ma arvan, et me kõik oleme närvis. Ma ütleksin, et see võib muuta olukorra kohapeal hullemaks, muuta kodusõja intensiivsemaks. Viimased neli ja pool aastat on rindejooned Süürias olnud suhteliselt stabiilsed. Oleme näinud enam-vähem igapäevaseid kokkupõrkeid, kuid mitte midagi sellist," kommenteeris ÜRO eriesindaja Süürias Geir O. Pedersen.

"See on üks suurimad väljakutsed, millega Bashar al-Assad on pidanud 2000. aastast ja kodusõja algusest 2011. aastal Süüria juhina silmitsi seisma. See on väga sarnane olukorraga, millesse ta sattus kodusõja alguses. Mässulised saavutasid ka sel ajal märkimisväärset edu. Ja see, mis toona sõtta pöörde tõi, oli Venemaa toetus, eelkõige Vene õhujõudude toetus. Kuid seekord, kuigi Venemaa on öelnud, et jätkame Assadi toetamist, on Venemaal ilmselgelt praegu eelkõige vaja tegeleda Ukrainaga. Samuti on Süüria harjunud nautima Iraani ja Iraani toetatud rühmituste nagu Hezbollah' toetust. Kuid hiljutised Iisraeli õhurünnakud on Hezbollah'd tõsiselt nõrgestanud," rääkis Lähis-Ida analüütik Rahul Pathak.

Venemaa ja Süüria valitsusväed on asunud Aleppot ja teisi opositsioonivõitlejate käes olevaid piirkondi pommitama. Erilise löögi all on mässuliste kants Idlib. Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov teatas esmaspäeval taas, et Moskva jätkab Assadi toetamist.

"Loomulikult jätkame Bashar al-Assadi toetamist. Jätkame suhtlemist vastavatel tasanditel. Analüüsime olukorda. Oleme selles osas kujundamas oma seisukohta vastavalt sellele, mida on vaja olukorra stabiliseerimiseks," rääkis ta.

Pühapäeval pakkus oma toetust Assadile ka Damaskusesse saabunud Iraani välisminister Abbas Araqchi.

"Mässulistele seistakse vastu ja ma olen kindel, et valitsus, Süüria rahvas ja Süüria armee tulevad sellest kõigest läbi nii nagu ka eelmisel korral – uhkusega," ütles ta.

Türgi välisminister Hakan Fidan aga kutsus oma Iraani ametivenda esmaspäeval silmast-silma kohtumisel üles hoogu maha võtma.

"Viimased arengud näitavad taas, et Damaskus peab jõudma kokkuleppele oma rahva ja opositsiooniga. Türgi on valmis andma selles küsimuses oma panuse," sõnas ta.

Süüria rahvusvaheliselt tunnustatud opositsiooniliider Hadi al-Bahra rõhutas Istanbulis pressikonverentsil, et seda võitlust niisama ei jäeta.

"Ma kinnitan teile, et seekord me ei jäta ega lõpeta võitlust enne, kui (Assadi) režiim pühendab kogu oma jõu poliitilistele protsessidele ÜRO julgeolekunõukogu resolutsiooni 2254 elluviimiseks, kuni jõuame poliitilise üleminekuprotsessini," rääkis al-Bahra.