Gänswein andis oktoobri lõpus Kadriorus presidendile üle volikirja, millega temast sai Püha Tooli suursaadik Eestis ehk apostellik nuntsius. 68-aastane sakslane esindab Vatikani kolmes Balti riigis korraga, tema alaline asupaik on Vilniuses ja tema töö ühendab nii diplomaadi kui kirikujuhi ülesandeid.

"Minu esimesed muljed on armsad. Lasen mõju avaldada kõigel, mida näen ja kuulen ning võtan selle hinnanguteta vastu. Olen rahul sellega, mida näen ja kuulen ning see on muljet avaldanud. Väga hea," jagas Gänswein esmamuljeid.

Kuigi see võib olla Gänsweini esimene intervjuu Eesti ajakirjanduses, on ta tegelikult kaamerate ja prožektoritega harjunud.

Lääne-Saksamaal, Baden-Württenbergi väikeses külas viielapselises peres sündinud noormees valis vaimulikuameti 18-aastaselt, omandas aastatega filosoofias doktorikraadi ja sai teoloogiaprofessoriks, kuid laiale avalikkusele sai ta tuntuks siis, kui kaasmaalane, kardinal Joseph Ratzinger kutsus ta 2003. aastal enda erasekretäriks. Kui viimane valiti 2005 paavstiks ja sai paavstinimeks Benedictus XVI, jätkas Gänswein maailma tuntuma usujuhi parema käena.

"Aga samamoodi teadis ta kõike seda, mis toimus Vatikani koridorides ehk täpsemalt öeldes oli ta see uks, mille siis need, kes soovisid paavsti juurde saada, pidid läbima," selgitas katoliiklane Hellen Helena Puusepp. "Aga kõik see ettevalmistus: kas kohtuda, kellega kohtuda, millal. Ja kõiksugused muud sellised kirjalikud palved, mis talle esitati - neid ei olnud vähe. Kõik need olid tema poolt enne läbi töötatud."

Roomas elav ajakirjanik Ülle Toode iseloomustab teda inimesena, kes on olnud aastakümneid Vatikanis niiditõmbaja. "Või väravavaht, hoolimata sellest, et ta on olnud meedias väga silmapaistev nii-öelda ilus isiksus, kes sobib igasse konteksti."

Nii Eestis elavad katoliiklased Helle Helena Puusepp ja Henton Figueroa kui ka Itaalias kodunenud ajakirjanik Ülle Toode kinnitavad, et Gänswein oli ühtaegu nii mõjukas kui meedia lemmik.

"Vatikanis hüüti teda bello Giorgioks ehk ilusaks Georgiks. Kui ta tuli, siis ta oli ju suhteliselt noor ja tuli Vatikani ringkondadesse ja oma siniste silmade ja blondide juustega avaldas ta vähemalt naistele huvi, et nii ilus poiss," kirjeldas Puusepp.

Toode sõnul on Gänswein olnud Vatikanis omamoodi popstaar. "Kõige võib- olla kõmulisem isiksus viimastel aastatel, moodsal ajastul ikkagi Vatikanis, kes siis on jõudnud lehtede veergudele, näiteks ka ajakirja Vanity Fair Itaalia väljaandes, kus siis näidati teda niisuguse Vatikani noore, sportliku, eduka ja ilusa mehena."

Ühelt poolt sai ta hüüdnime Vatikani George Clooney ja moelooja Donatella Versace pühendas talle isegi meeste kollektsiooni, millele pani nimeks preestri šikk, aga teisalt elas Gänsweig Benedictuse kõrval üle mitu kriisi ja skandaali, alates katoliku preestrite seksuaalsetest kuritarvitustest ja paavsti ülemteenri sisedokumentide lekitamisest kuni sõdade ja Euroopat tabanud rändekriisini.

Gänswein, kes on andnud sadu intervjuusid ja sattunud tuhandete piltide peale tähtsatel kohtumistel või ajaloolistel hetkedel, mõistab meedia rolli, kuigi ei kiida alati selle valikuid.

"Ma ei taha meediat mingil juhul vaenlaseks pidada. Üldse mitte. Olen püüdnud suhelda meediaga avatult, ausalt ja selgelt, et olla suhtlemises sõbralik. Ma loodan, et seda sõbralikkust aktsepteeritakse, võetakse vastu ja korratakse," märkis ta ise.

George Clooneyga võrdlemise ja Versace kohta nentis ta: "See oli alguses, kui ma olin paavst Benedictuse sekretär, siis lähtuti minu välimusest ja fenotüübist. See oli peaaegu 20 aastat tagasi. Jumal tänatud, nüüd esitatakse regulaarselt tõisemaid küsimusi."

Kui Benedictus esimese paavstina ajaloos pärast kaheksa-aastast ametiaega 2013 pensionile läks, jagas Gänswein end mõnda aega vana ja uue paavsti vahel ning tegutses ka Argentinast pärit Francsiscuse juures majapidamise haldajana. Varsti pärast Benedictuse surma avaldas Gänswein raamatu "Ei midagi muud kui tõde", kus püüdis hajutada oma pikaaegse ülemuse ja sõbra karmi kuvandit ning selgitada telgitaguseid.

"Paavst Franciscus ei olnud väga rahul selle ajastatusega, millal see raamat ilmus, samuti ka sellega, et kindlasti mingil määral oli siin tema jaoks võib-olla liiga palju valgustatud Vatikani telgitaguseid," sõnas Puusepp.

Gänswein kinnitas, et raamatule järge ta kirjutada ei plaani, kuna teosel oli konkreetne kavatsus. "Raamatut kirjutades see kavatsus täitus. Nüüd ei ole enam mingit vajadust kirjutada teist raamatut. Kuna vajadust selleks ei ole, siis ei ole ka põhjust."

Oli see raamat või midagi muud tuhandeaastase linna telgitagustes, kuid Gänswein vabastati 2023. aastal sekretariaadi juhi kohalt. Üle 20 aasta Vatikanis karjääri teinud mees saadeti ilma selge ülesandeta Saksamaale ja määrati 2024 suve hakul ootamatult Vatikani esindajaks Baltimaadesse. Kui siin ei pälvinud see erilist tähelepanu, siis uudis sai ohtralt kajastust eriti Gänsweini kodumaal. Peategelane mõistab, et uues rollis on uued reeglid. Ka "Pealtnägija" intervjuu jaoks eraldati algul ainult seitse minutit, mis venis aga paarikümne peale.

"Varem oli mul isiklik vastutus intervjuudes, mida ma andsin, rääkida kõigest, mida võisin, tohtisin ja pidin ütlema lihtsalt, selgelt ja arusaadavalt. Mõnikord mitte ajakohaselt ja mitte ka poliitiliselt korrektselt. Nuntsiusena, kes tegeleb poliitikaga ja diplomaadina, on mul ülesanne olla Püha Tooli hääleks. Siin on vastutus esindada ja mitte oma seisukohta väljendada. Ma olen saadikuna paavsti ja Püha Tooli hääleks."

Küsimusele, kas diplomaatiline teenistus pole tema varasemat karjääri arvestades igav, vastas nuntsius: "See on üks tendentslik küsimus. Ma pean teile ütlema, et mul pole sekunditki igav olnud. Ma olin palju aastaid Roomas ja täitsin olulisi ülesandeid. Siin nuntsiuseks olemine on täiesti teine ülesanne ja teistsugune väljakutse ja ei saa öelda, et see uus oleks igav. Ma arvan, et küsimusele, mille te mulle põrgatasite, vastan meeleldi eitavalt."

Samal ajal, kui Gänswein andis Eesti presidendile volikirjad, said siinsed katoliiklased paavstilt ka suurema iseseisvuse - moodustati Tallinna piiskopkond - ja tähtsale sündmusele pühendatud teenistusest Peeter Pauli katedraalis võttis osa ka nuntsius. Ehkki ta on kodumaast ja Vatikanist kaugel, jätkub tal endiselt fänne ja neid näib isegi juurde tulevat. Muu hulgas on sotsiaalmeedias fännigrupp, mille liikmed loodavad, et Gänsweinist saab tulevikus paavst.