Rail Balticu Eesti terminali nurgakivi on pandud, kuid endiselt on õhus küsimus, milline see raudteeprojekt päriselt välja hakkab nägema.

Viimaste arvutuste järgi peaks Rail Balticu esimese etapi peale kuluma umbes 15 miljardit eurot ehk kolm korda rohkem kui prognoositi 2017. aastal kogu projektile. Vaatamata sellele on RB Raili juhi Marko Kivila sõnul endiselt eesmärgiks saada põhitrass valmis kuue aasta pärast.

"Kindlasti projekti elluviimine sellises ajakavas, sellise suurprojekti elluviimine, on keeruline ja siin on riske, aga see on meie ettenähtud sihtmärk," ütles ta.

Kivila sõnul ootavad Balti riikide esindajad, et Euroopa Liidu panus projekti oleks võimalikult suur. Täpsed summad selguvad aga läbirääkimiste käigus ja pärast 2027. aastat, kui lõpeb Euroopa Liidu praegune rahastusperiood. Euroopa Komisjon praegu mingisuguseid lubadusi anda ei saa.

"Rail Balticu juhtkonna väljakutse on kindlustada, et projekti maksumus jääks nii väikseks kui võimalik. Jah, esialgsete arvutustega võrreldes kulud veidi kasvasid, aga see on vältimatu," ütles Euroopa Komisjoni liikuvuse peadirektoraadi juht Magda Kopczynska.

"Riigid on varasemalt sõlminud kokkuleppe omavahel, et seniseks kasutatud selline omafinantseeringu määr 15 protsenti võiks jätkuda, aga arvestades projekti kulude suurenemist, siis on tõenäoline, et riikide omapanus võib suureneda," lausus Kivila.

Kivila sõnul tehakse tööd selle nimel, et kaasata projekti täiendavaid rahalisi vahendeid, näiteks teistest fondidest või võimalusel ka laenudena. Euroopa Komisjon on valmis aitama, kuid samal ajal oodatakse ka kiiremat ehitamist.

"Vabandust, et niiviisi ütlen, aga on oluline hakata kaevama ja ehitama," märkis Kopczynska.

"Praegu on ehitushinnad mõistlikumad, mida kiiremini me ehitame, seda odavamalt me tõenäoliselt saame," lausus Michal

Michali sõnul on Eesti seis nii eelarve kui ka ehitustempo puhul parem kui lätlastel või leedukatel. Samas tuleb kärpida ka siin. Esimeses etapis valmiks Eestis ühe mitte kahe rööpmepaariga raudtee.

"Teistes riikides on seesama lahendus. Kuigi on ka näiteks Leedus planeeritud, et Kaunase-Vilniuse ühendamine võib lükkuda 2030. aastast edasi. Samuti Riia ühendamine on ainult lõuna poolt ja ei tehta nii-öelda ringraudteed. Praegu on meil kasutusprognoosid sellised, mis võimaldavad sellisel juhul raudtee ka panna kasutusse 2030, nii et ei teki pudelikaelu," lausus Kivila.

Vahepeal plaaniti Eestis Pärnust lõuna pool langetada teatud ajaks ka opereerimiskiirust, et hoida kokku ökoduktide ehitamise pealt. Sellest mõttest on nüüd loobutud.