Ma olen 20 aastat arendanud Eesti suurimat rongijaama, Balti jaama. Süda tilgub verd, aga aus vastus bussijaama osas on, et kõige parem asukoht Tallinna kaugliinide bussijaamale on arenev Ülemiste transpordisõlm.

Tallinna südalinn ei ole enam ammu Vabaduse väljak või Viru ring, viimased kümme aastat on see olnud Telliskivi ja Kalamaja. Bussijaama asukoha valiku peamine kriteerium on alati olnud keskne asukoht, seetõttu peaks selle justkui tegema Balti jaama, aga jätan oma erihuvid kõrvale ja ütlen veel kord, et õige vastus on Ülemiste.

Iseenesest on on positiivne, et arutelu on tekkinud. Siiski kinnitavad kaalukad argumendid pigem, et bussijaama viimine kesklinnast Ülemistesse on ainuõige samm nii logistiliselt kui ka pealinna arengu vaatest, rääkimata sihist kujundada Tallinnast roheline ja puhas linn. Ideed on juba mitme aasta eest toetanud ka enamikke bussivedajaid koondav autoettevõtete liit.

Pean seda ideed tuumakaks ning näen Ülemiste piirkonda väga perspektiivse transpordisõlmena. Ülemistest on saanud kiiresti arenev piirkond koos rahvusvahelise ärilinnakuga, mis hõlmab tehnoloogiaettevõtlust, tootmist ja kaubandust. Lühikese ajaga on saanud kunagisest tööstusmaastikust ja lennujaama kõrval asuvast tühermaast äärmiselt mitmekesine ja aktiivne linnakeskkond, millest heade ühendusteede tõttu võib tulevikus kujuneda ka orgaaniline osa linnasüdamest. Väga oluline on, et Ülemistele on võimalik tekitada üleüldine ligipääsetavus erinevat liiki transpordile.

Logistiliselt parim ligipääsetavus

Kõige olulisemaks argumendiks bussijaama nihutamiseks Ülemistele on seega selle hea asukoht. Juba praegu on piirkonnal toimiv ühendus nii linna sees kui ka sellest välja tänu trammiteele, rongiühendustele kui ka hästi korraldatud maanteeliiklusele. Lennujaama ning suurte maanteede naabrus muudab asukoha veelgi atraktiivsemaks. Kui selle kõrvale panna veel Rail Balticu tulevane terminal, siis ehk pole idee mõistlikkuses põhjust kahelda.

Kes on hiljuti Ülemiste kandist möödunud, siis on näinud, et ehitustööd terminali rajamiseks juba käivad. Viimane aeg on see perspektiiv ka bussijaama kolimise kasuks pöörata. Kui rahvusvaheline terminal peaks valmima 2028. aastaks, siis bussijaama kolimise ajastamine selleks ajaks oleks igati realistlik. See annab kaasaegse taristu ja ümbritseva keskkonna ka uuele bussijaamale ning piisavalt aega, et plaanida toimivad ja piisavad ühendused kõikide linnaosadega.

Samasse skeemi asetuks suurepäraselt ka rajatav Kristiine ühistranspordisõlm. Bussijaama praegune asukoht on lisaressursitu tupik liiklustiheduse, parkimisvõimaluste ja ka puhta õhu mõttes.

Ülemistesse koonduks nõnda üpriski ainulaadse transpordisõlm, kus kohtuvad lennu-, raudtee- ja bussiliiklus. See annab reisijatele võimaluse mugavalt ühest transpordivahendist teise ümber istuda ning lihtsustaks nii rahvusvahelist kui ka riigisisest liikuvust.

Teine ja mitte vähe oluline pole ka argument, et bussijaama viimine Ülemistesse vähendab kesklinna liikluskoormust. Oleme olnud seni uhked meie pealinna suhteliselt hea läbitavuse ja suhteliselt väheste ummikute üle. Tegelikkuses on viimased aastad liikluse ümberkorralduse ja jätkuva autostumise valguses toonud linnatänavatele veelgi suurema koormuse. Seda enam peaksime tõsiselt mõtlema bussijaama paremale asukohale. Ja seda enam tundub hullumeelsusena lubada ka kaugliinide bussidele lisapeatusi linnasüdames. Kui seda lubada ühele vedajale, mida Lux Ekspress praegu taotleb, sooviks sama kohe teisedki.

Kesklinna liikluskoormust vähendamine

Bussijaam asub praegu piirkonnas, kus on juba niigi palju liiklust ning parkimiskohti napib. Praegune bussijaam on ka ruumipuuduse tõttu ajale jalgu jäänud ning pakub reisijatele pigem kitsaid ja ajutisi tingimusi. Aeg on muuta see kaasaegseks ja toimivaks ühistranspordikeskuseks, mille jaoks Ülemiste piirkonnas tekib kaugelt rohkem võimalusi. Lisaks looks see piirkonna arendamiseks uusi võimalusi, aidates kaasa Tallinna konkurentsivõimele regionaalses mastaabis.

Vastuargumendina tuuakse mõnikord võrdlused teiste riikidega, kus bussijaam linnasüdames olevat pigem tavapärane nähtus ning seega justkui ainuvõimalik valik.

Tõepoolest, ka meie naabrite juures paikneb üldjuhul bussijaam kesklinnas. Aga on ka teisi kaasaegseid ja toimivaid näiteid nagu näiteks Berliinis Charlottenburgi linnaosas, Norras Oslos paarikilomeetri kaugusel kesklinnast või ka Roomas lausa nelja kilomeetri kaugusel. Seega ei saa kaugus kesklinnast olla põhiküsimus uue terminali asukoha valikul, see on ühenduste kavandamise ja ligipääsetavuse tagamise küsimus. Ja ehk see oleks hea viis kasutada linnaplaneerimises uusi viise.

Tallinna linnajuhid on tegutsemistahet täis ja tahan neid kiita, et nad edasiside saamisel on ka oma vigu parandanud. Usun siiralt, et paari aasta pärast võib julgelt oma südalinnas aetavad asjad usaldada Tallinna Linnatranspordi AS-i ja tõukside hoolde. Saadakse korda nii trammid, ühistranspordi rajad kui ka kergliiklusteed. Kaugliinibuss või rong toob reisija Tallinna sisemise sõõrini, mis on tähistatud Ülemistest Balti jaama kulgeva raudteega ning selle sõõri sees liigume peamiselt kohaliku ühistranspordi, kergliikurite ja hübriidautodega.

Bussijaama viimine Ülemistesse ei oleks mitte lihtsalt logistiline muudatus, vaid strateegiline otsus, mis aitaks lahendada mitmeid pealinna probleeme. Muudatus oleks mõistlik nii linnaelanikele kui ka reisijatele tervikuna. See parandaks transpordiühendusi, vähendaks kesklinna liikluskoormust ja looks uusi arenguvõimalusi Ülemistele ja kesklinnalegi. See on samm Tallinna kesklinna kvaliteetsema ja inimkesksema linnaruumi poole.

Mõistan, et on olemas ärihuvidest lähtuv lobigrupp, kel on õnnestunud selle otsuse tegemist juba aastaid venitada, aga Tallinna linn koos riigiga ei peaks end sellest häirida laskma ja tegema otsuseid mis lähtuvad üldisest kasust. Eelmine tugev transpordisektoriga seotud lobigrupp suutis Pärnusse lennujaama lobistada. Näeme nüüd selle agooniat. Oleme seekord targemad.