Mõtet osa riiklikust postifirmast maha müüa on ametnike ja poliitikute seas veeretatud aastaid. Seda mõtet toetab ka regionaalminister Piret Hartman.

Ta selgitas, et riigifirmale peamist tulu toov pakiäri on mahupõhine. "Me oleme teinud päris suured investeeringud Kaunasesse selleks, et tekiks suurem võimekus pakiäris olla," sõnas Hartman. "Aga kui me tahame siit edasi minna, siis konkurents on hästi-hästi tihe ja meil on vaja täiendavat kapitali, et mahtu tõsta. Mida suurem on maht, seda suuremaks kasvab Eesti Posti võimekus kasumit teenida."

Läinud aastal oli Eesti Posti turuosa siinses pakiäris 44 protsenti. Leedus jäi turuosa 20-30 protsendi vahele.

"Kindlasti kanna tugevam kinnitamine Baltimaades on olnud tänaseks sihiks. Aga nii palju, kui ma olen Eesti Posti juhiga rääkinud, siis me vaatame ka Baltimaadest edasi," rääkis Hartman. "Aga see sõltub kõik sellest, millised on meie võimalused investeeringuid teha."

IPO ettevalmistamine võtab vähemalt kaks aastat

Investeeringuteks vajalik raha ei peaks Hartmani hinnangul tulema riigieelarvest vaid erainvestorilt.

"Meie ettepanek valitsusele on osaliseks erastamiseks," sõnas Hartman. "Kui valitsus annab meile mandaadi selle küsimusega edasi tegelda, siis praegused hinnangud näitavad, et kõige varem võiks see juhtuda 2027. aastal. Sellepärast, et IPO ettevalmistamine võtab asutuse jaoks aega ja seda ei saa kindlasti teha kiirustades."

Ehkki Hartman nimetas IPO-t ehk aktsiate avalikku pakkumist, pole tema sõnul veel kindel, et Eesti Post päriselt börsile viiakse. Välistatud pole ka see, et riigifirmale otsitakse erainvestorit muul moel.

Minister ei hakanud spekuleerima ka selle üle, kui suure osa riigifirmast maha võiks müüa. "Alati on lõppkokkuvõttes küsimus hinnas, millega on võimalik seda teha," sõnas Hartman. "Selles küsimuses on väga palju erinevad detaile. See ongi see, mida me hakkame ette valmistama juhul, kui valitsus meile selle mandaadi annab."

Minister rõhutas, et Eesti Posti enamusosalus peaks kindlasti jääma riigi kätte. "Selleks, et ka vajalikud avalikud teenused oleks edaspidi Eesti Posti poolt korraldatud," sõnas Hartman.

Postiseaduse eelnõu tuleb lähinädalatel

Juba aastaid on universaalne postiteenus, sealhulgas tavaline kirjakanne riigifirmale kahju toonud. Hartman loodab veel lähinädalatel välja tulla seaduseelnõuga, mis universaalse postiteenuse rahalist poolt oluliselt muudab.

Praegu toimib universaalse postiteenuse rahastamine laias laastus nii, et minister paneb oma määrusega paika teenuste hinnakirja ning kui riigifirma selle järgi toimetades kahju kannab, peaks ta vähemalt osa rahast spetsiaalsest UPT-fondist tagasi saama. Konkurentsiameti peetavasse fondi teeb sissemakseid peamiselt Eesti Post ise.

Vaidlused selle üle, kui palju peaks konkurentsiamet Eesti Postile hüvitist maksma, jõudsid juba mõnda aega tagasi kohtusse. Aga olenemata tulevasest kohtulahendist on kõik asjaosalised mõistnud, et fondis on vähem raha, kui tarvis läheb.

Niisiis ootab Hartman, et justiitsminister Liisa-Ly Pakosta, kelle valitsemisalasse konkurentsiamet kuulub, taotleks valitsuse reservist ligi kuus miljonit eurot fondi täitmiseks. Taolise ringmängu peaks seadusemuudatus lõpetama.

Universaalse postiteenuse hinnakiri muutub tulevikus tõenäoliselt kulupõhiseks ning selle üle, et riigifirma teenuse eest liiga palju raha ei küsiks, teeks järelevalvet konkurentsiamet. "Me ikkagi peame silmas seda, et see hind oleks mõistlik ja kättesaadav," sõnas Hartman.