Oluline pühapäeval, 8. detsembril kell 22.54:

- Zelenski sõnul on sõjas hukkunud 43 000 Ukraina sõdurit;

- USA teatas ligi miljardi dollari suurusest sõjalise abi paketist Ukrainale;

- Trump kutsus vaherahu sõlmima;

- Zelenski: ilma garantiideta vaherahu võiks igal ajal katkeda;

- Venemaa relvaeksport on kolme aastaga langenud 93 protsenti;

- Ukraina andmetel kaotas Venemaa ööpäevaga 1460 sõdurit;

- USA Kiievi saatkond hoiatas Vene õhurünnakute suurenenud ohu eest;

- Trump NBC-le: Ukraina peaks tõenäoliselt valmistuma USA abi vähenemiseks.

Zelenski sõnul on sõjas hukkunud 43 000 Ukraina sõdurit

Ukraina president Volodõmõr Zelenski teatas pühapäeval, et Venemaa täiemahulise sõja ajal on hukkunud 43 000 Ukraina sõdurit ja haavata saanud 370 000 sõdurit, kellest pooled on siiski saanud rindele naasta.

"Meie inimesed kaitsevad oma elu hinnaga oma kodu. Iga meie sõjaväelase ja tsiviilisiku elu on meile kallis. Täiemahulise sõja algusest on Ukraina kaotanud 43 000 võitlejat, kes on lahinguväljal hukkunud," ütles Zelenski.

Tema sõnul on Venemaa samal ajal kaotanud surnutena 198 000 ja haavatutena üle 550 000 sõjaväelase.

Zelenski ütles, et 370 000 korral on tulnud anda Ukraina sõduritele meditsiiniabi, kuid kuna Ukraina registreerib kõik haavatasaamisesd, ka kõige väiksemad, siis on umbes pooled haavata saanutest oma väeossa tagasi pöördunud.

Tema sõnul on üks peamisi erinevusi Ukraina ja Vene relvajõudude vahel lahingumeditsiini arengutase, mis on Ukrainal märkimisväärselt paremal tasemel.

Ukraina riigipea sõnul kaotab Venemaa alates septembrist intensiivistunud pealetungi käigus viis või isegi kuus sõdurit ühe Ukraina võitleja kohta.

"Nii tahavad nad haarata rohkem maid enne, kui maailma surve neile muutub väljakannatamatuks," märkis Zelenski.

USA lubas veel ligi miljardi eest toetust Ukrainale

USA kaitseministeerium teatas laupäeval uuest sõjalise abi paketist Ukrainale väärtusega 988 miljonit dollarit, seisab ministeeriumi veebisaidil avaldatud teates.

Toetus antakse Ukrainale programmi USAI alt, mis tähendab, et sisuliselt esitatakse USA sõjatööstusele Ukraina jaoks relvade tootmise tellimus. Sellise abi kohalejõudmine võtab kauem aega kui Pentagoni varudest saadetav relvaabi (nn PDA programmi alusel). Tarnekuupäevi kaitseministeerium oma sõnumis ei avaldanud, märkis USA kaitseministeeriumi teadet vahendanud väljaanne LIGA.net.

Pakett sisaldab laskemoona HIMARS-süsteemidele; droone; seadmeid, komponente ja varuosi suurtükiväesüsteemidele, tankidele ja soomukitele nende hoolduseks, remondiks ja kapitaalremondiks.

Uus abi hõlmab ka toetust hooldus- ja remondiprogrammidele, et aidata Ukrainal oma sõjalist võimet taastada ning lahingujõudu suurendada ja säilitada.

See on juba 22. USAI programmi pakett Ukrainale.

Kõige viimati teatas USA valitsus 2. detsembril uuest sõjalise abi paketist Ukrainale väärtusega 725 miljonit dollarit. See sisaldab muu varustuse hulgas ka Stingeri rakette, HIMARS-eid, 155- ja 105-millimeetrist suurtükiväe laskemoona, droone ja maamiine.

6. detsembril ütles Bideni riikliku julgeoleku nõunik Jake Sullivan, et USA on Ukraina jaoks välja töötanud uue sõjalise tugevdamise strateegia, mis näeb ette sõjalise abi "laviini".  

Laupäeval avalikustatud abipakett langeb ajale, mil president Joe Bideni administratsioon kiirustab enne presidendiks valitud Donald Trumpi ametisse astumist Ukrainale toimetama ülejäänud umbes viie miljardi dollari väärtuses sõjalist abi, millele kongress on oma heakskiidu andnud, kuna kardetakse, et tulevane Trumpi administratsioon võib relvasaadetised peatada.

Kaks administratsiooniametnikku ütlesid 6. novembril Politicole, et Valge Maja kavatseb enne jaanuarikuist ametisseastumist kiirendada relvade tarnimist, kuna Trump on varem öelnud, et lõpetab sõjalise abi andmise Ukrainale, kui ta ei nõustu pidama rahuläbirääkimisi Venemaaga.

Viimane abipakett eraldatakse ülejäänud 2 miljardi dollari suurusest rahastamisest Ukraina julgeolekuabi algatusest – Pentagoni juhitud programmist, mille eesmärk on tarnida relvi Ukrainale USA kaitseettevõtetega sõlmitud lepingute kaudu.

Need sammud tähistavad muutust selles, kuidas Bideni administratsioon on hiljuti oma relvad Ukrainale tarninud. USA president Joe Biden on viimastel kuudel suuresti toetunud Presidential Drawdown Authorityle (PDA), mis võimaldab USA-l kiireloomulistes olukordades relvi olemasolevatest varudest liitlastele üle kanda.

Varem teatatud PDA relvaabi paketid on tavaliselt jäänud vahemikku 125–250 miljonit dollarit. Arvestades, et kongressi heakskiidetud relvaabi rahastamise maht on hinnanguliselt 4–5 miljardit dollarit, peaks Biden eraldama Ukrainale veel abi enne, kui Trump 20. jaanuaril ametisse astub, märkis väljaanne The Kyiv Independent.

Trump kutsus vaherahu sõlmima

USA presidendiks valitud Donald Trump kutsus pühapäeval Kiievit ja Moskvat kehtestama viivitamatult relvarahu ja alustama läbirääkimisi. 

"Liiga palju elusid on nii tarbetult raisatud, liiga palju peresid hävitatud, ja kui see edasi kestab, võib see muutuda millekski hoopis suuremaks ja palju hullemaks," kirjutas Trump oma sotsiaalmeediaplatvormil Truth Social.

Trump ütles, et ja Ukraina president Volodõmõr Zelenski soovib kokkulepet sõja lõpetamiseks.  "Zelenski ja Ukraina sooviksid kokkulepet ja selle hulluse lõpetamist," märkis ta.

Zelenski: ilma garantiideta vaherahu võiks igal ajal katkeda

Ukraina president Volodõmõr Zelenski vastas pühapäeval Donald Trumpi vaherahu üleskutsele, et ilma garantiideta ei saaks see võimalik olla.

Zelenski sõnul ei saa sõda Venemaaga lõpetada ainult üha paberiga, millel on mõned allkirjad, kuna sellist kokkulepet võidakse igal hetkel rikkuda.

Venemaa relvaeksport on kolme aastaga langenud 93 protsenti

Venemaa relvaeksport on Ukraina sõja algusest saadik olnud langustrendis ning 2024. aasta lõpuks on see kolme aastaga kukkunud 93 protsenti, vahendas portaal Unian pühapäeval väljaannet Newsweek. 

Euroopa poliitikaanalüüsi keskuse (CEPA) teaduri Pavel Luzini hinnangul jääb Venemaa tänavune tulu relvamüügist detsembri lõpuks alla miljardi dollari, kirjutas Newsweek.

Märgitakse, et 2021. aastal oli see näitaja 14 korda suurem – 14,6 miljardit dollarit. Pärast rünnakut Ukrainale langes Venemaa müügitulu 2022. aastal kaheksa miljardi dollarini ja seejärel 2023. aasta lõpus kolme miljardi dollarini.

"On selge, et sõjatööstuskompleks loodab sõja peatamisele, külmutamisele, lõpetamisele, et naasta ekspordilepingute täitmise juurde, sest need tagasid muu hulgas valuuta juurdevoolu," lisas ta.

Luzin ütles, et müügi vähenemise põhjuseks oli vajadus toota rohkem relvi oma armeele.

28.–29. novembril toimunud veebikonverentsil "Riik ja maailm: Venemaa tegelikkus 2024" esinedes ütles Luzin: "Näeme, et Venemaa kui relvaeksportija on läbi kukkunud."

Juba 2022. aastal CEPA jaoks kirjutatud artiklis märkis Luzin aga, et Venemaa "ei saa täielikult asendada" relvi, mida ta Ukraina sõjas kulutab.

Stockholmi Rahvusvahelise Rahu-uuringute Instituudi (SIPRI) andmed näitasid, et Venemaa on esimest korda langenud relvaekspordis maailmas kolmandale kohale. Kui varem oldi USA järel teisel kohal, siis nüüd on möödunud Prantsusmaa.

SIPRI andmetel eksportis Venemaa 2019. aastal relvi 31 riiki, 2023. aastal aga vaid 12 riiki.

Ukraina andmetel kaotas Venemaa ööpäevaga 1460 sõdurit

Ukraina relvajõudude laupäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele sõjas alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:

- elavjõud umbes 753 370 (võrdlus eelmise päevaga +1460);

- tankid 9519 (+5);

- jalaväe lahingumasinad 19 571 (+36);

- suurtükisüsteemid 21 058 (+3);

- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 1253 (+0); 

- õhutõrjesüsteemid 1023 (+1);  

- lennukid 369 (+0);

- kopterid 329 (+0);

- operatiivtaktikalised droonid 20 071 (+29);

- tiibraketid 2857 (+0);

- laevad / kaatrid 28 (+0);

- allveelaevad 1 (+0);

- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 30 965 (+17);

- eritehnika 3635 (+2).

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.

USA Kiievi saatkond hoiatas Vene õhurünnakute suurenenud ohu eest

USA Kiievi saatkond hoiatas Ühendriikide kodanikke Venemaa õhurünnakute suurenenud ohu eest, avaldades saatkonna veebiküljel erisõnumi.

"Seoses Vene rakettide ja droonide kasvava ohuga, mis on suunatud Ukraina eluliselt tähtsa tsiviiltaristu vastu, kutsub USA saakond Kiievis Ühendriikide kodanikke üles kõrgendatud ettevaatlikkusele," öeldi pühapäeval avaldatud erisõnumis.

"Kõik USA kodanikud peaksid jälgima Ukraina valitsuse hoiatusi õhurünnakutest ja oma mobiiltelefonis usaldusväärset rakendust "õhuhäire".

Sõnumis kutsutakse ameeriklasi täitma liikumiskeeluga seotud korraldusi ja muid juhiseid ning õhurünnaku korral kiiresti otsima ja leidma varjumiskoha.

Trump NBC-le: Ukraina peaks tõenäoliselt valmistuma USA abi vähenemiseks

USA presidendiks valitud Donald Trump vihjas intervjuus programmile Meet the Press, et Ukraina võib tema juhtimise ajal saada vähem abi.

Küsimusele, kas Ukraina peaks valmistuma USA abi vähendamiseks, vastas Trump: "Võimalik, kindlasti."

Trump kordas, et töötab Ukraina sõja lõpetamise nimel, tuginedes oma eelmisele kampaania väitele, et ta suudaks sõja 24 tunni jooksul lahendada.

Samas kinnitas ta, et pole viimasel ajal Venemaa presidendi Vladimir Putiniga rääkinud, lisades: "Ma ei taha seda öelda, sest ma ei taha teha midagi, mis võiks läbirääkimisi takistada."