Haridus- ja teadusministeeriumi kõrghariduspoliitika ja elukestva õppe osakonna juht Margus Haidak selgitas, et see kärbe mõjutaks ülikoole kõige vähem.

"Kui planeerisime 2025. aasta ja järgnevate aastate kõrghariduse kärpeid, siis aruteludes rektoritega jõudsime selleni, et püüame säilitada nii palju kui võimalik tegevustoetuse kasvu ja pigem kärpida ära varasemast ajast jäänud sihtotstarbelisi toetusi, mida teoreetiliselt on kõrgkoolidel võimalik ka katta selle tegevustoetuse kasvu arvelt tulevikus," rääkis Haidak.

"Kuna doktoriõppe tulemustasu on olnud meil päris kaua, aga tegelikult ei ole me kunagi ka selle meetme olemasolul jõudnud sinnani, et Eesti oleks suutnud täita 300 doktorikraadi omandanu eesmärki aastas, siis otsustasime, et see meede ei ole ilmselt see, mis kahjustaks kõrgharidussüsteemi, kui see ära kaoks."

Tallinna Ülikooli teadusprorektor Katrin Niglas märkis, et ülikool pooldab lahendust, kus ülikoolile jääb rohkem otsustusvõimalust.

"Pigem on ju küsimus selles, kas ülikoolidele antakse vähem sellist vaba, iseotsustamise toetust ja jätkatakse sihtrahastustega või siis lõpetatakse sihtrahastuste maksmine ja antakse rohkem vabaks kasutada tegevustoetust. Me pigem toetame seda mõtet, et on tegevustoetust rohkem," ütles Niglas.

Tartu Ülikooli teadusprorektor Mari Moora sõnas, et kuigi mõistetakse riigi vajadust kärpida, ei oleks nad seda teinud doktorite arvelt.

"Eks peame sisemisi reserve leidma. Ma saan aru, et riigil on vaja kokku hoida, aga ma arvan, et see küll väga ilus ei olnud, et niimoodi doktoriõppe või doktorantuuri pealt neid rahasid on kokku tõmmatud. Natuke leevendab see, et tõepoolest meil oli siin hiljuti doktoriõppe reform. Sellega seoses on ka natukene vähem auditoorset tööd. Selle võrra oleme ka kokku tõmmata saanud seda kulu, mis läheb õpetamisele," tõdes Moora.

Järgmisel aastal maksab ministeerium ülikoolidele doktoriõppe tulemustasu senise 11 000 euro asemel tuhat eurot doktori kohta. Ülejärgmisel aastal aga enam üldse mitte. Ülikoolid on seda raha kasutanud näiteks juhendajate premeerimiseks, kuid ka välismaalt tulevate oponentide kulude katmiseks. Moora hinnangul ei pruugi õppejõud enam olla motiveeritud doktoritöid juhendama, mille tulemusena kahaneb ka doktorantide hulk.

"Ja me kõik saame aru, et doktorikraadiga inimesi on ühiskonda rohkem vaja erinevates etappides, erinevates sektorites, mitte ainult ülikoolides ja uurimisinstituudis, vaid ka kõrgematel juhtivatel kohtadel," selgitas Moora.

Samas on Tallinna Ülikooli teadusprorektori sõnul mure hoopis 2027. aasta pärast, mil tegevustoetus külmutatakse.

"Läbi rektorite nõukogu võitleme selle eest, et meie tegevustoetust kui tervikut ei külmutata, mis plaanid ka käivad. Sõnum on, et peate ise veel rohkem juurde teenima, et samas mahus eestikeelset kõrgharidust pakkuda."