Bashar-al Assadi kõrvaldamine võimult näitab Süüria liitlase Venemaa nõrkust, ütles Ühtegi, kuid tõdes, et olukord Lähis-Idas läheb järjest keerulisemaks. "Me ei oska ennustada praegu seda, mis saab lähikuudel. Kas algab uus kodusõda, kas see jätkub, kas laieneb kriis nüüd teistesse piirkondadesse, mis seal saama hakkab – see on üsna ettearvamatu," rääkis ta.

Kui varem olid Süürias tegutsevad relvastatud rühmitused koondunud Assadi režiimi vastu, siis nüüd hakkavad nad omavahel võimu jagama, rääkis Ühtegi. "Peale selle on osade rühmituste taust ISIS, al-Qaeda ja muud terroristlikesse rühmitustesse liigituvad osad. Selles suhtes on seis väga kaootiline ja keeruline."

Iisraeli õhuvägi korraldas nädalavahetusel rünnakuid Süürias asuvatele sõjalistele sihtmärkidele. Iisraeli teatel olid rünnakud vajalikud ennetamaks Assadi režiimist jäänud relvade sattumist mässuliste kätte.

Ühtegi nõustus, et Süüria armee relvade sattumine mässuliste kätte on ohtlik stsenaarium.

"Siiamaani on võitlus käinud põhiliselt kergrelvastusega, loomulikult on kasutatud soomukeid, tanke ja ka raketisüsteeme, kuid need on olnud ikkagi suhteliselt kaootilised ja väiksearvulised," ütles Ühtegi. "Kui Süüria armee varustus, raketisüsteemid ja muud tõsisemalt võetavad süsteemid langevad mässuliste kätte, siis isegi kui nad saavutavad selle, et Damaskust hakkab kontrollima suhteliselt stabiilne rühmitus, siis Süüria ei ole kunagi väga stabiilne olnud. Ta on olnud stabiilne ainult siis, kui on väga tugev diktaator eesotsas olnud, kes on siis hirmuvalitsemisega seda hoidnud."

"Süüria on aastaid olnud paljude rühmituste sõjatanner ja kui need sealt oma osa kätte saavad, siis on üsna ettearvamatu, mis edasi tulema hakkab," lisas Ühtegi.

Süürias paiknevad nii Venemaa, USA, Türgi, Iraani kui ka Iisraeli väed.

Välisvägede jäämine Süüriasse sõltub poliitilistest otsustest, kuid kõik osapooled tunnevad huvi, et nende kontingent riiki jääks, märkis Ühtegi.

"Teame näiteks, et Afganistanist vägede väljaviimine toimus sisuliselt hetkeotsuse ajel. Niisamuti paljudest teistest kohtadest. Me oleme ise Malist välja tulnud suhteliselt kiiresti. Kui Süürias tekib mingisugune valitsus või juhtivorganisatsioon, siis alustakse temaga läbirääkimisi vägede sissejätmiseks. Tegelikult kõik vajavad, et kontingent Süürias sees oleks."

"Venemaa kindlasti tahab uuesti mõjuvõimu Süürias saada, Iraan samamoodi, aga Iisraeli, USA ja teiste liitlaste jaoks on küsimus pigem see, kas Süüriast saab koht, kust hakkavad islamirühmitused, äärmusrühmitused teisi riike ründama või mitte," lausus Ühtegi.

Vene vägede nõrk reaktsioon Assadi režiimi kaitsmisel oli Ühtegi sõnul seotud Ukraina sõjaga.

"Täna võib üsna kindlalt väita, et Venemaa on nõrk," ütles Ühtegi. "Ükskõik kui palju nad siin rusikatega ei vehi, siis me ei näe sinna sisse. Tunne on, et Venemaa on tegelikult kokkukukkumise serval. Aga nii tohutu suurel riigil ja sellisel kohati vanal süsteemil, sest tegu on impeeriumilaadse riigiga, võib see "kohe-kohe" kesta aastaid või aastakümneid."

"Mis tal vaja oli Süürias – kindlat liitlaspartnerit, pääsu Vahemerele ja olla Lähis-Idas. Süüria on aastakümneid olnud kohaks, kus Venemaa on oma Lähis-Ida poliitikat ajada saanud," lisas Ühtegi.

Ta tõdes, et Iisrael, kes on sõjalises konfliktis nii Liibanonis paikneva rühmitusega Hezbollah' kui ka Gazas paikneva Hamasiga, näeb Süüriat ohuallikana.

"Iisrael võtab seda ohtu väga tõsiselt. Kuigi jah – need mässulised, kes on Süürias võimu haaranud, on teatanud, et Hezbollah' on nende vaenlane ja on muidki selliseid avaldusi tehtud, kus on pigem sellist lääne suhtes positiivset ja Iisraeli suhtes positiivset sõnumit jagatud," sõnas Ühtegi.

Ühtegi märkis, et riigil seisavad ees tõsised läbirääkimised.

"Täna on küsimus selles, kellega läbi räägitakse. Kõigepealt peab Süürias tekkima mingisugune stabiilne juhtimine, et oleks võimalik läbi rääkida ja alati jäävad need enklaavid. Kurdid on väga isemeelsed, omapäi ja nende pärast on Türgi Süüriaga väga tihedalt seotud. Türgi huvid on Süürias ennekõike seotud kurdidega, et ei tekiks kurdi riiki, sest siis see seab ohtu terve rea ümbruskonnas olevaid riike, kus kurdi kogukond on olemas."

Assadi võimu ootamatu langemine oli Ühtegi sõnul seotud režiimi liitlaste kurnatusega ning Süüria armee nõrkusega.

"Ega me lõpuni päris täpselt ei tea, mis see seis oli," lausus ta. "Ma arvan, et see valmisolek sellises olukorras oli juba märksa varem olemas."

"Teine asi on see, et Süüria armee on viimaste aastatega tõsiselt kokku kuivanud. Kui 2023. aastal veel hinnati armee suuruseks 130 000 – 150 000 meest, siis kas sel aastal üldse üle 50 000 oli seal. Võitlusmoraali seal juba mõnda aega ei ole olnud. Sisuliselt midagi sarnast, mis juhtus Iraagi sõja ajal, kus Iraagi armee sisuliselt vastupanu ei osutanud, kui koalitsiooniväed Iraaki tungisid."

USA praegune president Joe Biden lubas Süüriat toetada, kuid tulevane president Donald Trump on vihjanud Ühendriikide vägede väljatoomisele.

"Ma ei ole kindel, et USA kavatseb oma väed sealt välja tõmmata, pigem otsitakse läbirääkimiste tasandit," sõnas Ühtegi. "Seis on hästi keeruline – selge see, et USA ei ole nõus nendega läbi rääkima hakkama, keda ta on ise terroristiks kuulutanud. Samas märgid kontakti otsimisest või suhtlemisvajadusest on olemas mõlemalt poolt."