Lääne analüütikute hinnangul näitas Venemaa president Vladimir Putin oma raketirünnakuga Dnipros pigem seda, et on meeleheitel. 

"Nendes Venemaa ähvardustes on sees ka mõningane tuumaoht, kuid Venemaa ähvardab oma tuumarelvadega iga päev ja seda juba viimased peaaegu 20 aastat," ütles mõttekoja RAND Corporationi insener Michael Bonhert.

"See, mida me tegelikult nägime, oli Venemaa võime tabada valitud sihtmärke, millest oleme olnud teadlikud juba mõnda aega. Nad teevad seda lihtsalt inimeste hirmutamiseks. Kuid üldiselt ei avalda see juhtum konfliktile mingit olulist mõju ja see ei tohiks mõjutada ka lääneriikide otsuseid Ukraina toetamise jätkamisel. Paljuski käitub Putin nii selle pärast, et tunneb end haavatavana," rääkis Bonhert.

Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenski nõuniku Mõhhailo Podoljaki sõnul ei kasutanud Venemaa Dnipro ründamiseks mingit uut ja erilist raketti nimega "Orešnik", vaid tegemist oli klassikalise mandritevaheliste ballistilise raketiga.

Putin tegi aga avalduse, milles väitis, et Dnipros kasutatud raketti pole ühelgi teisel riigil maailmas ja et Orešnik läheb seeriatootmisesse.

"Lisan, et sellise raketi vastu võitlemiseks, selle jälitamiseks ei ole tänapäeva maailmas vahendeid," ütles Putin telepöördumises. "Ja rõhutan veel kord, me jätkame meie uusima süsteemi katsetamist. Vaja on viia see seeriatootmisesse, otsus selle süsteemi seeriatootmisesse viimiseks on tehtud. Arvestades selle relva erilist tugevust, selle võimsust, võetakse see kasutusele raketivägedes."

Putini sõnul on tal nüüd, mil Ukraina sai ATACMS-ide ja Storm Shadow' rakettide kasutamise loa, õigus rünnata kõiki lääneriike, kes Ukrainat relvadega varustavad.

Rootsi kaitseminister Pal Jonson teatas ühisel pressikonverentsil Ukraina ametivennaga, et ei lase ennast taolistest ähvardustest heidutada.

"Oleme näinud kogu selle sõja jooksul, kuidas Venemaa ründab süstemaatiliselt teie [Ukraina] kriitilist infrastruktuuri ja tsiviilobjekte, mis ei ole kooskõlas rahvusvahelise õigusega, mis on olnud väga-väga kriitilised. Venemaa näib olevat saatnud signaali, millega ta üritab meid heidutada, et me ei toetaks Ukrainat, kuid see ei toimi," ütles Jonson.

Ka Prantsusmaa välisministri Jean-Noel Barrot ütles, et Ukraina küsimuses ei tohiks karta mingeid Moskva tõmmatud punaseid jooni.

"President Macron väljendas mullu mais selgelt mõtet, et vastavalt rahvusvahelisele õigusele ja enesekaitse loogikale võivad ukrainlased kasutada sihtmärkide tabamiseks kaugmaarakette Venemaa territooriumil, kust venelased Ukrainat ründavad," lausus Barrot.

Lääne meedia kaldub arvama, et kogu etendus rakettidega on vaid positsioonide kindlustamine Kiievi ja Moskva vaheliste kõneluste eel.

Prantsusmaa välisminister Barrot rõhutas, et kuni ukrainlased pole otsustanud, et on aeg rahu teha, on liitlaste kohustus neid aidata nii palju kui võimalik.

Donald Trumpi tulevane julgeolekunõunik ja endine eriväelane Mike Waltz kutsus aga pühapäeval Kiievit ja Moskvat otsesõnu läbirääkimislaua taha.

"Kuhu kogu see eskalatsioon praegu läheb? See, mida me peame arutama, on see, kes selle laua taga olema hakkab, on see kokkulepe, vaherahu, kuidas saada mõlemad pooled laua taha ja mis on kokkuleppe raamistik," lausus Waltz.

Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov väitis esmaspäeval, et Putin on kogu aeg olnud läbirääkimistele avatud.

"Trumpi toetajate ringist ja tulevase administratsiooni tulevaste ametnike hulgast kostab tõepoolest selline sõna nagu rahu või rahuplaan. President on korduvalt kinnitanud oma valmisolekut rahuprotsessiks ja läbirääkimisteks," lausus Peskov.

Prantsusmaa meedias väidetakse samal ajal, et Pariis ja London on asunud taas kõnelema võimalusest viia Ukrainasse sisse oma väed. Paari päeva eest küsis Prantsuse välisministrilt selle kohta ka BBC ajakirjanik. 

"President Macron on varasemalt väitnud, et ei välista sinna vägede saatmist. Kas teie peate võimalikuks, et Prantsusmaa väed võidakse paigutada Ukrainasse?" küsis BBC ajakirjanik Laura Kuenssberg Prantsusmaa välisminister Barrot'lt.

"President Macron ütles, et me ei peaks endale seadma punaseid jooni ja sellest rääkima," vastas Barrot. "Peaksime strateegilised võimalused lahtiseks jätma ja mitte välja ütlema, mida me peaksime või mida me ei peaks tegema. Ja see on ka põhjus, miks me ei jäta avalikkuse ees ühtegi võimalust kõrvale."

Ka Euroopa Liidu eesistujamaa Ungari peaminister ei ole jätnud kasutamata võimalust teemat kommenteerida.

"Suheldes sellise riigiga nagu Venemaa, mis on meist põhimõtteliselt erinev ja mis lähtub oma poliitikas eelkõige sõjalisest jõust, siis tuleb arvestada, et tema nägemuse oma positsioonist maailmas ja tulevikus määrab ära teadmine, et tal on üks maailma tugevaim armee, mis on varustatud kõige arenenumate ja hävitavamate relvadega," lausus Ungari peaminister Viktor Orban.