Kiviberg rääkis ERR-ile enne tagandamist, et Laatsi tagandamise eesmärgiga kutsus teinegi Eesti-Gruusia parlamendirühma liige ning selle üks asutajaliikmeid Igor Taro (Eesti 200) riigikogu liikmeid parlamendirühmaga liituma ning üleöö tekkiski 10 liiget juurde.

Riigikogu pressiesindaja Karin Kangro sõnul liitusid Eesti-Gruusia parlamendirühmaga eilse päeva jooksul Mario Kadastik (RE), Karmen Joller (RE), Eerik-Niiles Kross (RE), Anti Haugas (RE), Õnne Pillak (RE), Toomas Uibo (Eesti 200), Kalev Stoicescu (Eesti 200), Irja Lutsar (Eesti 200), Tanel Tein (Eesti 200) ja Jüri Jaanson (RE).

Kiviberg ütles neljapäeva keskpäeval, et Laatsi umbusaldamise ettepanekule laekunud tagasiside põhjal saab öelda, et Laats tagandatakse esimehe kohalt. "Ma arvan, et tõenäoliselt läheb nii, nagu ettepanek esitati," sõnas Kiviberg.

Õhtupoolikul kinnitas Eesti 200 meedianõunik Mathi Kivi ERR-ile, et Laats on tagandatud.

Uueks esimeheks on valmis hakkama Kiviberg ise. "Mina olen valmis seda tegema. Ma päriselt tunnen, et on vaja tegutseda. Ja et Gruusia arengute osas peaks Eesti riigikogu esitama oma põhimõtetest ja väärtustest tulenevaid seisukohti. Tuleb minna kohale, rääkida nii võimupartei esindajate, opositsiooni esindajatega ja ajakirjanikega, saada see pilt ette ja sellest lähtuvalt edasi tegevusi kavandada," rääkis Kiviberg.

Kiviberg ütles, et tagandamise ajend on Laatsi pöördumine välisminister Margus Tsahkna (Eesti 200) poole, mille käigus esitab Kivibergi sõnul Laats Gruusia valitsuspartei ning Venemaa jutupunkte. Lisaks on Kivibergi sõnul Laatsi juhtimisel parlamendirühm olnud Gruusia sündmustele reageerimisel liiga passiivne.

Eesti 200 tegevusele reageeris Laats öeldes, et ta ei levita Gruusia teemal Kremli seisukohti ja nõudis Ando Kivibergilt sõnade tagasivõtmist.

Laats ütles pressiteates, et tema tagandamise põhjus on parlamendirühm jõuga üle võtta ning kindel olla, et kõik tehtaks nii, nagu koalitsioon seda tahab.

"Tegemist on järjekordse sammuga, kus opositsioonierakondade tegevust riigikogus piiratakse. Praegune koalitsioon suundub oma suure häälte ülekaaluga üha libedamale teele, kus arutelud ei ole enam teretulnud," sõnas Laats.

Laats lisas, et Kivibergi sõnad, justkui mina ei toetaks Gruusia rahvast, on seda enam valusad, et Gruusia on minu lapsepõlvemaa, mille pidin sõjapõgenikuna maha jätma. "Minu suhe grusiinidega on isiklik ja lähedane, hoian sellele rahvale kogu hingest pöialt ning loodan siiralt, et riigis tekkinud lõhe suudetakse siiski rahumeelselt ületada ja Euroopa kurss jätkub. Loodan, et kolleeg mõistab isegi, et läks oma seisukohta väljendades üle piiri ning leiab endas julgust oma sõnad tagasi võtta," rääkis Laats.

Laatsi vastuolulised seisukohad

Kolmapäeval riigikogu infotunnis välisminister Margus Tsahknat küsitledes ütles Laats näiteks, et olukord Gruusias ei ole mustvalge ning et keegi ei ole veel väitnud, et Gruusia Unistus võitis parlamendivalimised ebaseaduslikult. Lisaks pani ta kahtluse alla väite, et Gruusia valitsuse vastased meeleavaldused on rahumeelsed.

"Kindlasti ei saa seda väita. Selle kohta on internetis väga palju materjale. Ja see, et praegu seal toimuvad need meeleavaldused, see on loomulikult probleem, ja mõlemalt poolt on kannatajaid," ütles Laats.

Laats lisas veel, et Euroopa Liit peaks toetama seda, et Gruusia pürgiks edasi Euroopasse. "Ja seda suunda me peaksime kindlasti viljelema. Küsimus on, mis tööriistaga. See, et me praegu näitame Gruusiale ust ja läbi kogu Euroopa – see on vale. Meil on vaja, vastupidi, tegeleda sellisel viisil, et nendel ei tekiks sellist olukorda või siis nii-öelda vastupidist tunnetust, et tegelikult Euroopa ei tahagi neid ja me ei tahagi nendega tegeleda ja kõik nii edasi. Ehk siis, diplomaatia peab olema esikohal."

Margus Tsahkna reageeris Laatsi sõnadele, öeldes, et need väited on Gruusia rahva vastu solvavad ja et Laats peaks enne taoliste väidete väljaütlemist järele mõtlema.

"Ma olen ausalt öeldes hämmastunud, eriti kui te veel väidate, et te olete Gruusias elanud ja tunnete grusiine, et kuidas te siis saate väita selliseid väiteid, samal ajal, kui grusiinid kannatavad vägivalla all, ja te nimetate, et on tõsine probleem, et meeleavaldused toimuvad. See on vaba ühiskonna õigus protesteerida rahumeelselt tänavatel. See vägivald, mida täna nende inimeste vastu ellu viiakse, on kriminaalne. See on vastuolus kõikide inimõiguste põhimõtetega. Need on konkreetsed juhtumid, mida raporteeritakse. Ma tõesti soovitan: minge külastage Gruusiat. Minge vaadake, rääkige nende inimestega, mis seal toimub täna, enne, kui te annate neid hinnanguid siin," ütles Tsahkna.

Tsahkna sõnul on valeväide, et Euroopa Liit lööb Gruusial nina alt ukse kinni. "See ei vasta tõele. See ei vasta tõele. Lugege palun ja tutvuge nende materjalidega, mis põhinevad faktidel. Ärge jälgige neid narratiive, mida teile ette antakse. Ma päriselt soovitan seda," sõnas Tsahkna.

Gruusia parlamendivalimisi saatsid rikkumised

Valitsuserakond Gruusia Unistus sai 26. oktoobril toimunud parlamendivalimistel riigi valimiskomisjoni kinnitusel üle 54 protsendi häältest.

Opositsioonierakonnad ja president Salome Zurabišvili valimistulemusega ei nõustunud. Zurabišvili süüdistas valimispettuse korraldamises Venemaad ning kutsus rahvast üles protestima valimistulemuste võltsimise vastu.

OSCE vaatlejate hinnangul õõnestas valimisi ebavõrdne rahastus. Vaatlejate teatel esines valimistel valijate survestamist, eriti avaliku sektori töötajate survestamist.

Vaatlejad täheldasid häälte ostmist ja korduvat hääletamist, seda eriti maapiirkondades. Samuti vandaalitseti ühe valimisvaatleja auto kallal.

Võimuerakond jagas OSCE hinnangul valijatele kampaania käigus Vene valeinfot ja võttis sihikule lääne partnerid.

Riigikogu väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson ja veel 11 parlamendisaadikut Euroopa riikidest ja Kanadast tegid 27. oktoobril ühisavalduse, kus juhtisid tähelepanu Gruusia parlamendivalimistel toime pandud rikkumistele ning ütlesid, et Euroopa Liit ei saa valimiste tulemusi tunnustada.

Rikkumiste uurimist on nõudnud ka Ameerika Ühendriigid.

Gruusia valitsusevastaste meeleavalduste ajal on võimud kasutanud vägivalda nii protestijate kui ka ajakirjanike vastu.