Korruptsioonivastane seadus loetleb terve rea ametiisikuid, kes peavad korra aastas esitama oma huvide deklaratsiooni. Deklaratsiooni abil saab igaüks teada, kas kõrges ametis poliitikutele ning ametnikele kuulub kinnisvara, sõidukeid, ettevõtteid või väärtpabereid. Samuti saab teada, kui suured on inimese tulud, kas keegi on talle võlgu või on tal endal suuremaid kohustusi.

Tänavu mais saatis valitsus riigikokku korruptsioonivastase seaduse muutmise eelnõu, mille järgi lisataks nimekirja ka krüptovarad. Ehk kui eelnõu sellisel kujul seaduseks saab, tuleb ametnikel ja poliitikutel edaspidi avaldada, missugusesse krüptovarasse nad on investeerinud ning kui palju virtuaalseid münte või tokeneid nad täpselt omavad.

Oktoobri keskel, kui riigikogu põhiseaduskomisjonis eelnõu arutati, märkis Harju maakohtu esimees Astrid Asi, et tema hinnangul pole krüptovara ostmine investeering, vaid täpselt samasugune tehing kui eurode dollaritesse vahetamine. Asi juhtis tähelepanu, et pangakontodel olevat rahasummat seadus deklareerida ei käsi.

Harju maakohtu argumentidega jäi nõusse ka justiitsministeerium. 9. detsembril saatis justiitsminister Liisa-Ly Pakosta põhiseaduskomisjonile kirja ning palus krüptovara puudutava punkti eelnõust välja võtta.

"Tuleb tõdeda, et kui veel mõned aastad tagasi käsitleti krüptovara peamiselt investeerimisviisina, siis tänaseks on olukord muutunud," kirjutas Pakosta. "Raha hoidmine krüptovaras ei erine oluliselt selle hoidmisest muus valuutas ning krüptovarast on saanud ka käibevahend," lisas ta.

Riigikogu põhiseaduskomisjonis eelnõu menetlemist juhtiv sotsiaaldemokraat Eduard Odinets on selle mõttega päri ning leiab ka ise, et krüptovara deklareerima ei peaks.

"Tegemist on just nagu raha ekvivalendiga. Just nagu valuuta ekvivalendiga," selgitas Odinets komisjonis kuuldud argumente. "Kui me sellist inimese arvel olevat vara soovime deklareerida, siis samamoodi tuleks läheneda ka kõikidele teistele hoiustele ja rahadele, mis tal on."

Eesti Panga ökonomist: krüptovara pole valuuta

Maailmas on käibel alla kahesaja traditsioonilise valuuta. Eri krüptovääringuid on hinnanguliselt 10 000 – 20 000. Eesti Panga ökonomist Peeter Luikmel ütles, et krüptovara ei ole valuuta.

"Esiteks on valuuta emitendiks eelkõige keskpangad ehk valuuta on nõue mingisuguse keskpanga bilansis oleva vara vastu. Krüptovaral sellist omadust ei ole. Krüptovara hind kujuneb börsil," rääkis Luikmel ning lisas, et krüptovara ei lase valuutaks nimetada ka selle väga kõikuv väärtus teiste varade suhtes.

"Ehk kui vaadata mistahes krüptovara hinnakõikumist klassikaliste valuutade suhtes, siis on selge et teda tehingutes rahana ei saa käsitleda, sest tema hind muutub kasvõi viimaste kuude näitel kordades," ütles Luikmel.

Luikmel juhtis tähelepanu, et krüptovara erineb tavapärasest valuutast ka korruptsiooniennetuse vaates.

"Nendel ametiisikutel, kellel on krüptovara, võib olla ka teatav mõju praegu veel kujunemisjärgus oleva krüpto regulatsioonide osas," sõnas Luikmel.

"Ja laiemalt mõjutab regulatsioon kindlasti ka selle krüptovara hinda ehk võimalikke kasutajaid. Seeläbi võib öelda, et huvide konflikt on täiesti ilmne."

Odinets möönis võimalikku huvide konflikti, kuid märkis, et selle vältimine on iga ametiisiku enda kohustus.

"Kui tõepoolest mõni riigikogu või valitsuse liige on kuidagimoodi krüptoga või nende firmade või hoidjatega seotud ja arutatakse mingit asja, mis võib mõjutada krüpto väärtust, siis ta igal juhul peab ennast taandama igasugustest aruteludest ja otsuste vastuvõtmisest isegi, kui tal on see deklareerimata," sõnas Odinets.

Terras: kaasame finantseksperdid

Luikmel juhtis tähelepanu ka teisele riskile. Ta märkis, et kui ametiisikule tekib ootamatult vara nii, et see pole läbipaistev, läheb see ülejäänud varade deklareerimise loogikaga vastuollu. Ehkki inimesed ei pea deklareerima ka oma pangakontode seisu, on rahapesu vastased reeglid Luikmeli sõnul piisavalt ranged, et rahavoogude üle teostab esmast järelevalvet pank ise.

"Kui me mõtleme krüptovaradele, siis esiteks nende võimalike esinemisvormide hulk on nii suur, et neid krüptorahakotte võibki olla lihtsam avada. Ja päris kindlasti, kui sinna ootamatult laekub mingi summa, siis loomulikult avab see uusi võimalusi ka korruptsiooniülekannete läbiviimiseks. Ja see on üks enamlevinud ohte," sõnas Luikmel.

Põhiseaduskomisjoni esimees, Eesti 200 liige Hendrik Terras lubas, et järgmise aasta alguses kuulab komisjon ära ka finantseksperdid.

"Mulle endale tundub, et tegemist on küll internetivaluutaga, aga tegelikult kasutatakse seda laiemas kontekstis ikkagi investeerimiseks," sõnas Terras.

"Ehk siis minu hinnangul tuleks seda käsitleda investeeringuna ja seda tuleks deklareerida," sõnas Terras.