USA valitud presidendi meeskond ütles Euroopat külastades siinsete riikide esindajatele, et pärast presidendi ametisse astumist 20. jaanuaril oodatakse neilt sõjaliste eelarvete suurendamist, kui ta annab Ukraina sõjalise toetamise koorma üle Euroopale, vahendas The Telegraph. NATO 32 liikmest ainult 23 täidab praegu alliansi kahe protsendi kaitsekulutuste eesmärgi, tõdes The Telegraph.

Seetõttu kavatseb Trump nõuda NATO-lt seniste sõjaliste kulutuste rohkem kui kahekordistamist, tõstes need viie protsendini SKT-st, ütlesid kaks Trumpi esindajate vestluste sisuga kursis olevat inimest The Telegraphile.

Üks informeeritud allikas ütles samal teemal kirjutanud Financial Timesile (FT), et eurooplaste arusaama kohaselt lepiks Trump ka 3,5 protsendiga ning et ta kavatseb selgesõnaliselt siduda Euroopa riikide suuremad kaitsekulutused võimalusega saada USA-lt soodsamad kaubandustingimused. USA valitud president on ähvardanud kuni 20-protsendiliste üldiste tollitariifidega, kuid võib seda numbrit vähendada, kui teised riigid tema tingimustega nõustuvad.

"On selge, et me räägime kolmest protsendist või enamast [NATO juunis toimuval] tippkohtumisel Haagis," ütles teine ​​​​Euroopa ametnik, kes lehele Trumpi väidetavatest soovidest ülevaate andis.

Surve kaitsekulutuste tõstmiseks on pannud paljud Euroopa riikide valitsused muretsema keeruliste eelarveotsuste pärast, mida selleks oleks vaja teha, tõdes FT. Ainuüksi kasv 3,5 protsendini maksaks alliansi riikidele kokku sadu miljardeid eurosid (dollareid) ning sunniks neid riigieelarvest midagi muud ohverdama, lisas The Telegraph.

Valge Maja juhtimis- ja eelarvebüroo andmetel kulutab USA 2024. aastal kaitsele umbes 3,1 protsenti SKT-st. Trumpi esimese presidendiaja viimasel, 2020. aastal ulatusid Pentagoni kulutused 3,4 protsendini.

NATO peamised Euroopa liitlased, sealhulgas Prantsusmaa, Saksamaa, Ühendkuningriik, Itaalia ja Poola, kohtusid kolmapäeva õhtul Brüsselis NATO peasekretäri Mark Rutte ja Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskiga, et arutada, kuidas Euroopa kohandab oma kaitsepoliitikat vastuseks Trumpi tagasitulekule.

Saksamaa kantsler Olaf Scholz pidas neljapäeval EL-i liidrite tippkohtumise ajal Trumpiga eraldi telefonikõne. Scholz ütles hiljem ajakirjanikele, et on "üsna kindel, et USA ja Euroopa jätkavad oma toetust Ukrainale".

EL-i mittekuuluva Ühendkuningriigi kõrgemad julgeolekuametnikud käisid detsembri alguses Washingtonis, et uurida valitud presidendi plaane. Kuigi Trump usub endiselt, et Ukrainale ei tohiks kunagi NATO liikmeks saada ja ta soovib konflikti viivitamatut lõpetamist, uskus valitud president, et relvade tarnimine Kiievile pärast relvarahu tagab "rahu läbi jõu" tulemuse, lisasid nad.

Eksperdid ja poliitikud: viie protsendi mainimine on pigem šokiteraapia

"Kui me räägime numbrist viis protsenti, siis seda peaksime võtma provokatsioonina, sihiliku šokeerimisena alustamaks läbirääkimisi," ütles rahvusvahelise kaitseuuringute keskuse teadur Tony Lawrence. "See on Trumpi käitumisviis. Numbril puudub laiem tähendus. Tõsist sõjalist ja kaitsepoliitilist analüüsi selle taga ei ole."

Riigikogu riigikaitsekomisjoni liige Raimond Kaljulaid (SDE) märkis, et Eestile kaitsekulude tõstmine sobib ning et riigi kaitsekulutused on juba niigi 3,4 protsendi juures. "Küllap ilmselt lähiaastatel võivad suureneda veelgi. Meie jaoks põhimure on see, et kui me vaatame oma teisi liitlasi Euroopas, siis mõned ei ole jõudnud isegi kahe protsendini," lisas ta.

Riigikaitsekomisjoni esimees Kalev Stoicescu (E200) kirjutas "Aktuaalsele kaamerale", et viis protsenti on ülepakutud, kuid selge sõnum, et Euroopa ei saa USA najal liugu lasta. Stoicescu peab reaalsemaks nelja protsenti sisekogutoodangust.

Trump on varem lubanud ametisse astudes lõpetada sõjaline abi Ukrainale. Financial Times tsiteeris kolme inimest, kelle väitel kavatseb siiski Trump abi säilitada. Ka Saksamaa liidukantsler Olaf Scholz väljendas pärast telefonivestlust Trumpiga kindlustunnet, et USA ja Euroopa jätkavad toetust Ukrainale.

"Ta on väga selgelt hoidnud seda joont, et ta mitte mingeid detaile Ukraina küsimuses ei ava. Keegi ei tea, mis täpselt on see tema plaan, kuidas ta kujutab ette, et Ukraina võiks rahuni jõuda," rääkis Kaljulaid.

"Ma arvan, et lõpuks peab ta ise ennast veenma," sõnas teadur Lawrence. "Oht näida kaotajana, juhul kui Ukraina kaotab ja Venemaa peale jääb, võib osutuda piisavaks, et Trump asub tegutsema õiges suunas."