Orpo ütles, et kutsus teadlikult külla kaks Põhjamaade, kaks Euroopa Liidu lõunapoolsete riikide ja Euroopa Liidu esindaja, et ühtlustada arusaamist julgeolekust.

"Me oleme olnud eelmise kümnendi jooksul Euroopa suurte küsimuste asjus – nagu näiteks eurokriis, finantskriis – üsna eri leerides. Nüüd oleme aga silmitsi täiesti teistsuguste väljakutsetega ja sel puhul on meie seisukohad väga sarnased: me mõistame, et Venemaa on meile suur oht, me mõistame piiri-julgeoleku ja sisserändega seotud probleeme, vaatamata sellele, et need on põhjas ja lõunas erinevad," ütles Orpo.

Kreeka peaministri sõnul on julgeoleku asjus olemas ühine arusaamine.
"Me peame tegema rohkem ja peame olema kaitse jaoks raha eraldamisel nutikamad, nii igas liikmesriigis kui Euroopa Liidu tasandil," ütles Mitsotakis.

Tema sõnul tuleks eelarvereeglid kaitsekulutuste puhul paindlikumaks muuta - see aitaks kõigil liikmesriikidel kaitsekulutusi suurendada.

Orpo rõhutas, et Venemaa on pikaajaline oht ja ta tunnistab ainult jõudu, seetõttu tuleb oma kaitset tõhustada: "Me peame mõistma, et Venemaa suudab sõdimist jätkata. Me ei saa oodata, et Venemaa meie sanktsioonide tõttu kokku kukub. Ei! Ta suudab sõda jätkata ja seetõttu ei saa me ootama jääta vaid peame tugevdama oma kaitsevõimet ja julgeolekut nii kiiresti kui võimalik!"

Kohtumise lõpul antud pressikonverentsil rõhutasid kõik, et kaitsekulutusi tuleb tõsta, samas vaadata julgeolekuteemat laiemalt ja vastu astuda ka hübriidmõjutusele.

"Ma arvan, et see üheaegsete kriiside kogum, millega me praegusel ajal üha tihedamini silmitsi seisame, rõhutab ka seda, et me peame tugevdama Euroopa Liidu ühist valmisolekut," ütles Rootsi peaminister Kristersson.

Ka sisserände ohjeldamine on ühise arusaamise järgi suur osa julgeolekust.
Itaalia peaminister Giorgia Meloni rõhutas koostöö tähtsust, märkides, et siiani on iga riik pidanud tegelema migratsiooniprobleemidega üksi ja see on olnud viga

"Tagajärg on see, et me pole suutnud kaitsta oma välispiire, oleme seadnud ohtu vaba liikumise Euroopa Liidus sees ning mitmesugused jõud on asunud migratsiooni ära kasutama surve avaldamiseks ja väljapressimiseks," tõdes Meloni. Ta lisas, et nüüd on kurss muutunud ja välispiire kaitstakse.

"Me ei lase ei Venemaal ega kuritegelikel organisatsioonidel oma julgeolekut ohustada," toonitas Itaalia peaminister.

Euroopa Liidu välispoliitika kõrge esindaja Kaja Kallas märkis, et julgeolek on laiapõhjaline ja tegutseda tuleb ühiselt.

"Venemaa on otsene oht Euroopa julgeolekule, aga julgeolek koosneb erinevatest elementidest. Need on idas, läänes, lõunas ja põhjas erinevad, aga me tuleme nendega toime kui tegutseme koos," ütles Kaja Kallas.