"Kommunikatsiooniprobleem on see, et valitsus ise ei saa aru, mis nad täpselt teevad ja ei saa ka tegelikult Läänemere riigid üksteisest aru, et 2022. aasta sügisel läks allveesõda Läänemerel suure pauguga käima - Nord Stream lasti õhku. Aasta hiljem Balticconnectori ajal selgus, et Eesti ja Soome võimudel polnud elementaarset koordinatsioonimehhanismi paika pandud. Isegi pressikonverentsi sisu ei suudetud elementaarsel tasemel kooskõlastada," ütles Oidsalu.

"Nüüd, täna ollakse ka suhteliselt üllatunud, et Soome nii otsustavalt käitus. Minu küsimus on see, miks me ei tea Rootsi, Soome, Läti, Leedu, Poola laevastike jõu kasutamise reeglitest, miks me ühtlusta lähenemisi, miks me ei ole heas mõttes ennustatavamad," lisas ta.

"See osa kommunikatsioonist ja koostööst on jäänud tegemata. Meie puhul peame otsa vaatama riigikantseleile, kes seda peaks tegelikult vedama. Natuke on siin jokutama jäädud pehmelt öeldes," rääkis Oidsalu.

Merekaablit potentsiaalselt kahjustanud Cooki saarte lipu all Vene naftat vedanud tankerile saatis Soome kaks kopteritäit relvastatud võitlejaid, kes suunasid laeva uurimistoiminguteks Soome vetesse.

"See on tubli samm edasi aasta tagasi Balticconnectori juhtumi ajal ilmnenud passiivsusest. Ma arvan, et soomlased käitusid kohusetundlikult. See on see tegevustik, mida me tavapäraselt peaksimegi nägema," kommenteeris seda Oidsalu.

"Kui ei oleks sellist veidrat enesehillitsust siin NATO riikidel tervikuna Ukraina sõja ajal ilmnenud, siis ma arvan, et ilma selle foonita me oleks ka Balticconnectori ajal nii käituvad. Teatud sellised filtrid on kõikidel meie otsustel praegu vahel," lisas ta.

Saatejuht Arp Müller küsis, et kui tanker oleks sõitnud Vene lipu all, siis kas Soome oleks sama jõuliselt reageerinud.

"Võib ka küsida Hiina laevade kohta, et miks Hiina laevadega pole nii otsustavalt käitutud. Ilmselgelt siin on mingisugused võimalikud mõjutegurid, sellepärast et valitsused on ka poliitiliselt tundlikud ja ka sellised sekkumised praegu on
Soome poolt kuuldavasti väga tiheda poliitilise kontrolli all," vastas Oidsalu.

Eesti kaitsevägi käivitas reede varahommikul mereväe operatsiooni, kus mereväe patrull-laev "Raju" sõitis välja Estlink 1 kaitsma. Oidsalu peab seda heaks märgiks, millega valitsus näitab, et ärkas üles.

"Me saatsime ühe laeva sinna patrullima. Oleme varem öelnud, et me ei pardu, me jõudu ei kasuta, seda on nii kaitseminister kui merevägi teada andnud. Elame-näeme, aga Pevkur (kaitseminister Hanno Pevkur - toim.) peaks nüüd läbi mõtlema, et kui see laevaoperatsioon käima pandi, siis millised on jõu kasutamise reeglid ja mis olukordades, mida tehakse," ütles Oidsalu.

"Mõnes mõttes on see laeva saatmine deklaratiivne ja lihtsalt žest. See laeva saatmine on oluline ka sellepärast, et kui me tahame, et NATO midagi teeks, siis NATO kõigepealt vaatab, mida Läänemere laevastikud teevad. Kui kohalikud laevastikud ei panusta ja ei reageeri, siis ei ole mõtet ausalt öeldes sinna Brüsselisse ka helistada väga," lisas ta.

"Seda tulebki võtta sellise semantilise appihüüuna. Kui me tahame, et see probleem rahvusvahelisel tasemel ka tõsisem oleks, siis tuleb tõsisemate vahenditega ise reageerida," sõnas Oidsalu.

Oidsalu sõnul mängib Venemaa sellele, et merealuse taristu taastamise maksab lõpuks kinni maksumaksja läbi kõrgemate energia hindade. "See paneb valitsuse poliitilise surve alla. Neid jätkumõjusid otsib vaenlane ka. Ja kui selle eest piisavalt aktiivselt ei seista, siis tekib küsimusi üldse valitsuse üldise olukorra taju kohta," ütles Oidsalu.

Küsimusele, kas NATO riigid saaksid sulgeda Vene nafta ja kaubaveo Läänemerel, vastas Oidsalu, et igasugune jõukasutus, kaasa arvatud laevaliikluse piiramine, peab olema erakordselt hästi läbi mõeldud.

"Meil peab olema kindlus, et isegi kui see tundub meile mõistlik plaan siin regioonis, et ka meie liitlased jääksid meiega nii-öelda ühte paati. Sest Ameerikal on huvid kõikidel maailma meredel. Läänemere olukorrad peavad kuidagi kõlksuma kokku teiste merede huvidega. Seal on nii palju muutujaid, millega tuleb arvestada," ütles Oidsalu.

"Kui nüüd peaks juhtuma, et Estlink 1 ka üles küntakse ja meie mereväe laev seal patrullib, siis kuidas me toimime ja kuidas me kommunikeerime juhul kui tekib sihuke loll mulje, et vaatasime lihtsalt pealt oma sõjalise alusega. Need olukorrad tuleks kuidagi ette ära hallata ka kommunikatsioonis, et meil ei tuleks selliseid jõuluüllatusi või kui tulevad, et me siis enam-vähem teaksime juba, et valitsus tegeleb asjaga," lausus Oidsalu.