Tuleva aasta veebruaris ühendatakse Eesti lahti Venemaa elektrisüsteemist ning siinne elektrivõrk sünkroniseeritakse Kesk-Euroopa sagedusalaga.

Eleringi juht Kalle Kilk ütles, et kohapealse sageduse hoidmisel on Eesti-Soome ühendused väga suureks abiks.

"Eriti läbi Estlink 1 on võimalik teostada kiiret sageduse reguleerimist," sõnas Kilk ning märkis, et abiks oleks olnud ka Estlink 2, mis on rivist väljas vähemalt suveni.

"Selle võrra peab meil Baltikumis olema rohkem selliseid reserve, mis saavad ise selle kiire reguleerimisega hakkama," lisas Kilk. "Meile süsteemihalduritena toob ta kaasa natuke täiendavat peamurdmist, et kuidas me need reservikogused siin tagame. Aga füüsiliselt on see täpselt sama tulemusega, kui me võrdleme seda, kas seda reservi pakuks mõni Estlinkidest või siis mõni elektrijaam Baltikumis. See tulemus on täpselt sama hea."

Sestap kinnitas Kilk, et Eesti läheb desünkroniseerimisega edasi ka juhul, kui lisaks Estlink 2-le peaks katkema ka teine – Estlink 1 ühendus.

"Desünkroniseerimise baaseeldus on see, et meil on alati turvalisem olla ühendatud Poola külge, selle asemel, et olla ühendatud Venemaa külge. Selle protsessi me peame ära tegema nii või naa, sõltumata sellest, milline olukord on," rääkis Kilk. "Küsimus on ainult detailides, et milliseid vahendeid kasutades me selle ülemineku teeme. Ja pärast meil on kindlasti Poola külge ühendatuna turvalisem talitada."

Kilk selgitas, et sageduse hoidmiseks toimivad kõige paremini akud. "Kui akudest ei piisa, siis peavad olema mõned elektrijaamad, mis kuskil pöörlevad ja jätavad endale väikese varu alati nii üles kui alla reguleerimiseks," sõnas ta.

Sageduse hoidmiseks võib varusse jätta ka osa põlevkivielektrijaamade tootmisvõimsusest. Aga see, kus sagedusreserv mingil ajahetkel paikneb, sõltub suuresti turust ehk sellest, kes parasjagu odavamat hinda pakub.

"Tükk maad lihtsam ja tihtipeale ka odavam on hoida seda hüdroelektrijaamades," rääkis Kilk. "Näiteks Lätis on Daugava peal kolm suurt hüdroelektrijaama. Talveperioodil sealt vett väga palju läbi ei voola, aga seda voolab piisavalt palju, et seda reserviks kasutada, ehk mõneks tunniks tootmist juurde või vähemaks keerata. Suur pumphüdroelektrijaam on ka Leedus olemas. Need võiksid olla pigem tõenäolised kandidaadid."

Kilk lisas, et kui tavalisi pöörlevaid elektrijaamasid süsteemis piisavalt pole, kasutatakse sünkroonkompensaatoreid – elektri jõul töötavate hoorataste kineetilise energia saab uuesti elektrienergiaks muuta.

"Me teame ette, milline kogus inertsi meile vaja on ja kui elektrijaamad ei paku seda turutulemuste järgi piisavalt, siis me paneme tööle sünkroonkompensaatorid. Seda vaadatakse pidevalt 15 minutit ette ja päev ette," rääkis Kilk.

Ta ütles, et niikuinii peab Baltikumil olema võime niinimetatud saartalituseks. Ehk juba desünkroniseerimist kavandades arvestati, et kohapeal oleks piisavalt reserve ka juhul, kui Eesti-Soome ühendused ei tööta. "Need Estlinkid annavad meile lihtsalt täiendava varu lisakindluse andmiseks," sõnas Kilk.