"Me eile (neljapäeva - toim) õhtul otsustasime kaitseväe juhatajaga, et me paneme käima täna varahommikust mereväe operatsiooni, kus Eesti mereväe alus Raju on juba praeguseks kellaajaks (intervjuu oli eetris 8.15 – toim) välja sõitnud Estlink 1 kaitsma. Selleks, et seal midagi ei juhtuks ja et meie kriitiline ühendus Soomega jääks püsima," ütles kaitseminister Hanno Pevkur reedel "Vikerhommikus".

Kaitsevägi on saatnud merele ka mereväe laeva Kindral Kurvits, mis läks hommikul mereväe tuukrigrupiga uurima üht lõhutud sidekaablitest.

Mereväe ülema asetäitja mereväekapten Johan-Elias Seljamaa ütles ERR-ile, et kaablite ümbrus kaardistatakse sonaritega, mille tulemusel on näha kaablite võimalikud katkemised, lohistamise jäljed ja muud võimalikud kõnealuste sündmustega seotud objektid merepõhjas. Seejärel tuvastatakse rikkekohad visuaalselt veealuse drooniga.

Pevkur ütles hiljem "Aktuaalsele kaamerale", et Rajule on patrullimiseks mandaat antud 31. märtsini. "Meie ülesanne kindlasti on tagada see, et ühelgi ajahetkel Estlink 1 kaabli juures ei kaoks ära patrullimine," ütles Pevkur.

Kaitseministri sõnul suhtles ta pärast eilset Eesti valitsuse istungit kohe ka Soome kaitseministriga ja tegi talle ettepaneku, et Eesti ja Soome võiksid koos Estlink 1 turvata.

"Aga mitte ainult Soomega, vaid tegelikult kõikide liitlastega. Soomlased arutavad seda täna ja ma usun, et nad tulevad meiega kaasa. Teiseks leppisime eile kokku, et NATO-s suheldakse ka sõjalisel tasandil. Et kaitseväe juhataja helistab täna Euroopa vägede ülemjuhatajale."

Pevkuri sõnul on edasine sõjalis-taktikaline küsimus ja võibolla ei ole vaja ka arutada, kas see on artikkel 4 konsultatsioonid või on see kahepoolsete lepete sõlmimine.

"Meie jaoks on oluline kiirus. Ja kui SACUER-i (Supreme Allied Commander Europe ehk NATO Euroopa liitlasvägede ülem - toim) ja kaitseväe juhataja vahel leitakse ühine keel, siis võib olla lahendus see, et tuleb Rootsi meile täiendavalt siia. Või tuleb Saksamaa või tuleb Poola või kes iganes. Et me leiame kahepoolsete suhetena kiiremad lahendused kui NATO tervikuna."

Samas jääb ka NATO Euroopa vägede ülemjuhatajal õigus ka ise NATO laevagruppi liigutada.

"Need tegevused kõik käivad eilsest peale ja ma usun, et me suudame liitlastega koostöös Estlink 1 toimivuse tagada," sõnas Pevkur.

Küsimusele, miks varem selliseid tegevusi ei tehtud, vastas kaitseminister, et tavaoludes on ühenduste turvamine ühenduste omanike endi rida.

"Nüüd on ta kahjuks jõudnud meie kõigi õuele ja see tähendab seda, et meil on sellega seonduvalt ka uued kulud. Me maksumaksjatena peame kaitseväe ressurssi kasutama selleks, et tagada tsiviiltaristu toimimine. See ei ole tavapärases olukorras kuidagi loogiline, et me peame seda tegema," sõnas Pevkur.

Eleringi juhatuse liige Reigo Kebja ütles reedel "Vikerhommikus", et varustuskindlusega Eestis probleeme pole ja see suudetakse tagada ka juhul, kui peaks tekkima hüpoteetiline olukord, kus lisaks Estlink 2-le langeb rivist välja ka Estlink 1.