Alates Ukraina sõja algusest kasutab Venemaa sanktsioonide vältimiseks niinimetatud varilaevastikku – pahatihti vanemaid ja keskkonnaohtlikke aluseid, mis ei kasuta lääne kindlustusfirmade teenuseid ning mis veavad mugavuslippude lehvides laiali Vene naftat.

Neljapäeval tõttasid valitsuse ministrid kinnitama, kui oluline on varilaevastiku vähendamine. Sama sõnum kõlas pärast detsembri keskel toimunud Ühendekspeditsiooniväe tippkohtumist. Toona lubasid 12 Läänemere-äärset riiki, et hakkavad kontrollima laevade kindlustusdokumente.

Eesti on alates suvest kontrollinud enam kui 250 laeva dokumente ning enamik kaptenitest on kindlustussertifikaadi esitanud. Kliimaministeeriumi merenduse asekantsler Kaupo Läänerand ütles, et kui teised riigid meie eeskuju järgivad, muutub varilaevastiku kasutamine Venemaale ebamugavamaks.

"Me peame kõikvõimalikke samme astuma, et varilaevastiku elu võimalikult ebamugavaks muuta. Igasugused pärimised, protseduurid, sadamate külastuste limiteerimine – see teeb varilaevastiku opereerimise logistiliselt kallimaks ja keerulisemaks. Aga kindlasti me ei saa väita, et sellel on mõju laevade vähenemisele," sõnas Läänerand.

Sanktsioone saab kehtestada ka kindlustusandjatele

Üldjuhul ei kasuta varilaevastik nii-öelda valgesse nimekirja kuuluvate kindlustusandjate teenuseid. Esile on kerkinud hoopis Venemaa ja Kesk-Aasia riikide kindlustusfirmad. Ning kui laeva lipuriik neid ettevõtteid tunnustab, ei saa ka teised riigid laevade liikumist takistada.

Samas rõhutas Läänerand, et kindlustussertifikaatide küsimine aitab varilaevastiku alustest ja nende kindlustajatest paremat ülevaadet saada. "Me jõuame lähedale ka nendele peakontoritele," ütles ta ja lisas, et sanktsioone saab kehtestada ka varilaevastiku kindlustajatele ja läbi selle järgmisi samme astuda.

Läänerand märkis, et sanktsioonide kehtestamine ja nende järgimise kontrollimine nõuab nii rahvusvahelist koostööd kui ka oskusteavet.

"Meie haldusalasse me otsime ka inimest, kes tegeleb puhtalt meretranspordi suunaliste sanktsioonidega, sest see töömaht on niivõrd suureks läinud," ütles Läänerand.

Alati on mõni riik valmis varilaevastiku oma lipu alla võtma

Lisaks kindlustusandjate kontrollimisele saab asekantsleri sõnul survestada ka lipuriike, et need ei lubaks Venemaa varilaevastikul enda egiidi all tegutseda.

"See survestamine tähendab ka kas merenduses või täiesti muudes valdkondades koostöö vähendamist," tõi Läänerand näiteks, kuid lisas kohe, et ka lipuriikide survestamine pole mingi võluvits.

"Meil on ka näide, kus survestati ühte riiki minu teada USA kaudu ja ta taganeski sellest varilaevastiku laevade enda lipu all hoidmisest, aga tuli teine riik, kes oli valmis nad enda alla võtma," rääkis Läänerand. "Sealt tulevad maksud ja tasud ning alati on mõni riik, kes on valmis need laevad enda juurde võtma."

Rahvusvahelise mereõiguse muutmine ilma Venemaa ja Hiinata on väga keeruline

Varem on meediast läbi käinud ka mõte kehtestada Läänemerel seilavatele laevadele rangemad nõuded nii, et vanemad ja keskkonnaohtlikumad naftatankerid siia ei pääseks.

"Seda on ilma konsensuseta väga keeruline teha rahvusvahelise õiguse mõistes," tõdes Läänerand.

Rahvusvahelise mereõiguse muutmisest on Eesti poliitikud ja ametnikud rääkinud juba mõnda aega. Seda nii Venemaa varilaevastiku piiramiseks kui ka kriitilise taristu kaitseks. Mereõiguse muutmisest rääkisid ministrid ka pärast Estlink 2 lõhkumist.

Samas pole keegi täpselt sõnastanud, kuidas rahvusvahelist mereõigust ilma Venemaa ja Hiina heakskiiduta muuta. Läänerand ütles, et mereõiguse muutmine on pikk ja keeruline protsess.

"Mina ei saa öelda, kas see õnnestub või ei õnnestu. Aga selle nimel kindlasti tuleb tööd teha. Eks maksimaalne konsensus on ikkagi vajalik," sõnas Läänerand.