Tartu uue jäätmekava järgi peab järgmise viie aasta jooksul olme- ja pakendijäätmete liigiti kogumine suurenema 70 protsendini. Möödunud aastal koguti Tartus liigiti 61 protsenti jäätmetest, see tähendab, et vähemalt 5200 tonni rohkem peab jäätmeid liigiti koguma.

Jäätmekava näeb ette ka haljastusbiojäätmete ja köögis tekkivate biojäätmete eraldi kogumist. Samuti soovitakse vähendada biojäätmete hulka olmejäätmetes.

Praegu linna biojäätmed komposteeritakse Aardlapalu ümberkäitlusjaamas või viiakse Maardu biogaasijaama. Eraldi kogumine võimaldaks aga biogaasi Tartus toota.

"Tartu biogaasi peamine sisendtooraine tuleb täna ja ka tulevikus kohalikelt põllumeestelt, kes tegelevad loomakasvatusega. Aga kui see biojääde on eraldi kogutud ja eeltöödeldud, siis on juba täna Tartu gaasil võimalik sellist biojäädet vastu võtta," lausus Eesti Biogaas OÜ tegevjuht Kristjan Stroom.

Haljastusjäätmete komposteerimine jätkuks ka edaspidi.

"Me jääks Aardlapallu ikkagi kompostimise juurde praegu, kus me saame haljastusjäätmed ära käidelda ja leiame koha, kuhu köögijäätmed edasi suunata. Kui tekib uus tehas, kindlasti Lõuna-Eestile oleks see väga teretulnud. Meie oma ühistransportki sõidab biogaasi pealt, küll Ilmatsalu oma peal, aga võiks ka Tartu linna köögijäätmete peal sõita," ütles Tartu linnamajanduse osakonna juhataja Rein Haak.

Biogaasi tootmisel tekkiv kääritusjääk leiab kasutust põllumajanduses. Kääritusjääkides sisalduvat lämmastikku on taimedel parem omastada, kui vedelsõnnikust lämmastikväetisest.

"See digestaat, mis tekib kõrvalsaadusena, läheb tagasi meie põldudele, ja see on äärmiselt vajalik. See on väärtuslik toitainete poole pealt ja tihtipeale on ta toitaineterikkam kui tavaline veise vedelsõnnik, sest sinna pannakse erinevaid toitaineid juurde, mis seda rikastavad, nii et põllule peaks tulema väga korralik toitaineterikas kraam," lausus Maaülikooli maamajanduse ökonoomia professor Rando Värnik.

Biogaasi tootmise tehaseid võiks Tartu lähistele juurde ehitada, kuid praegu ei anna Tartu linna biojäätmed tehasele piisavalt kvaliteetset tooret.

"Keskkonnateenused on ise pakkunud, et nad ehitavad uue tehase Tartu lähedale. Praegu on neil Maardus käivitusprotsess ja nad peavad vaatama, kui palju jäätmevooge tuleb. Mida rohkem me eraldi sorteerime, seda mõttekamaks need tehased muutuvad," ütles Haak.

Haagi sõnul ei tohiks biojäätmete eraldi kogumine ja äravedu linnaelanikele praegusest hinnast väga palju kallimaks minna. Muudatus hakkab kehtima 2026. aastal.