Eesti alkoholitarbimine oli 2023. aastal sotsiaalministeeriumi andmete järgi 10,9 liitrit absoluutalkoholi inimese kohta aastas. See tähendab, et keskmiselt jõi üks inimene igal nädalal pool liitrit viina või 2,5 liitrit veini.

Alkoholitarvitamise vähendamiseks on sotsiaalministeerium loonud Eesti järgmise kümne aasta alkoholipoliitika esialgse kava, millele oodati ka osapoolte arvamusi. Nii näiteks on soov sisse viia alkoholi tähtajaliste ja tasuliste müügilubade süsteem. Praegu on Eesti üks väheseid riike, kus selline süsteem puudub.

Ka Tallinna linna seisukoha järgi on litsentsisüsteemi loomine üks tõhusamaid meetmeid turu korrastamiseks, ütleb pealinna ööelu nõunik, sotsiaaldemokraat Natalie Mets.

"Kui praegu saab alustada baari pidamist põhimõtteliselt selle lihtsalt ära registreerides, siis litsentsisüsteemiga on esmalt tarvis taotleda alkoholimüügi luba ja selleks on tarvis täita erinevaid nõudeid, milles siis riik ja KOV-id ja huvikaitsed jne peavad omavahel kokku leppima," rääkis Mets.

Nõunik lisas, et üks osa litsentsisüsteemist võiks olla seegi, et alkoholi müüva ettevõtte töötajad läbiksid erinevaid koolitusi, muu hulgas alkoholi vastutustundliku serveerimise koolituse:

"Praegu näiteks KOV-il on väga vähe meetmeid, kuidas näiteks rikkumisi tekitavaid ettevõtteid n-ö suunata. See litsentsisüsteem annabki võimaluse ka KOV-il ettevõtjatele vajadusel teha hoiatusi või ära võtta see alkoholimüügi litsents juhul, kui ettevõte ei tee koostööd, tekitab palju häiringuid," selgitas Mets.

Mõte, mis on nii ministeeriumil kui ka tuleb välja Tallinna linna ettepanekutest, on keelata alkoholimüük lasteaedade ja koolide vahetus läheduses. Metsa sõnul vajab siiski täpsustusi, mida tähendab vahetu lähedus.

"Defineerimist on selles punktis palju. Esiteks, mis on need lastega seotud asutused, aga teisalt siis ka see, millised on need ettevõtted, mis ei saaks siin läheduses eksisteerida. Ehk kas näiteks ka toidupoodidele kehtiks mingid teised reeglid kui näiteks ainult sellistele poodidele, mis tegelevadki ainult alkoholi müümisega."

Sotsiaalministeerium kommenteeris pressiesindaja vahendusel, et osapooltelt on ettepanekutele saabunud osaline tagasiside. Laekunud tagasiside läheb arutelusse ja selle põhjal valmib lõplik versiooni järgmise kümne aasta alkoholipoliitika suundadest plaanide järgi aprillis.