Ida-Virumaa elanikkond on vähenenud aastakümneid. Suurimateks kaotajateks on maakonna suurlinnad. Näiteks Narva väheneb iga aastaga umbes tuhande elaniku võrra. Põhjused on ammu teada – narvakaid sünnib vähe ja sureb palju ning nooremad ja tegusamad rändavad tõmbekeskustesse.

Praegu elab piirilinnas 52 000 elanikku, paarikümne aasta pärast 45 000. Millal Narva elanike arv paika loksub, pole teada. Mõni aeg tagasi loodeti sisserändajatele, kuid Ukraina sõjaga see lootus kustus. 

"Üle kolme aasta tagasi me rääkisime, et Narva võiks olla uus inimeste Singapur, kus oleks hea alustada Euroopas elamist ja tuleks inimesed Ukrainast, Valgevenest, Venemaalt," ütles Narva linnapea Katri Raik. "Praegu me saame aru, et see ei ole realistlik plaan.

"Ma loodan nendele noorematele inimestele, kes tahavad Narvas olla. Ma loodan, et noori tuleb tagasi, aga eelkõige ma loodan sellele, et inimestel tuleb tagasi veidi lootust Narva tuleviku suhtes. Praegu on justkui lootus kaduma läinud ja see ei ole hea," lisas Raik.

Narva jäi aastaga 800 inimese võrra väiksemaks.

Kohtla-Järve kaotas lõppenud aastal üle 400 elaniku. Linnapea Henri Kaselo ütles, et kui maakonnas poleks ülikoolide kolledžeid ja õpetajate ning politseinike lisatasusid, oleks kadu veelgi suurem.

"Tempo on siiski aeglasem ja ei saa öelda, et riik pole midagi teinud. Kasvõi õiglase ülemineku fondi vahendid, mis siia on suunatud, hakkavad andma meile tegelikult tulemust, siin pooleteise-kahe aasta vältel. Ainuüksi Kohtla-Järvele tuleb circa 500 uut töökohta, eks see kindlasti ka aitab. Nii et ma arvan, et meie elanikkond enam väga drastiliselt ei vähene, ehk jõuame ka plussi ükspäev," rääkis Kaselo.

Praegu elab Ida-Virumaal 128 000 inimest, 35 000 võrra vähem, kui 15 aastat tagasi.