Tänavu saab kaitsevägi juurde kaudtule- ja täppislaskevõimekust. Kaitseväele hangitud mitmikraketiheitjad HIMARS jõuavad Eestisse suvel, mille järel algab relvasüsteeme kasutavate üksuste väljaõpe. Saabuma hakkavad ka keskmaa õhutõrjesüsteemid IRIS-T. Mitte kõige kohta ei avaldata arve, mitte kõik ei jõua kohale aasta lõpuks, kuid liikursuurtükid jõuavad kõik kohale.

Riigikaitsekomisjoni aseesimees, kolonel reservis Leo Kunnas ütles, et see on hea, kuid 48 suurtükist ei piisa plaanitava kolme pataljoni jaoks.

"Meil on suurtükke liiga vähe," sõnas Kunnas. "Kriitiline miinimum on 72 relvasüsteemi. Ukrainas me näeme, et suurtükiväe tulejõud peab olema suurem. Ja samuti relvasüsteeme lihtsalt hävitatakse. Ei saa unustada ka 120 mm ja 81 mm miinipildujaid. Iga kompanii, kes asub kaitsepositsioonile, peab neid omama."

Kolonel reservis Hannes Toomsalu loendas Ukraina kogemusi – Vene õhuvägi ei lenda Ukraina territooriumi kohal, Mustal merel Vene laevastik enam ei tegutse. Küll aga käib vilgas tegevus Soome lahe põhjas ja meie piirkonna taevas kubiseb droonidest, mis võib-olla stardivad Vene varilaevastiku pardalt.

"See jutt, mis siin peaminister räägib, et me saatsime laevad patrullima – meil ei ole selliseid laevu, mida sinna patrullima saata," ütles Toomsalu. "Nii kui Soome ja Rootsi NATO-sse astusid, siis ju öeldi, et nüüd on Balti meri NATO sisemeri. Siin on vaja kord majja lüüa. Ei saa ankrusse igale poole lasta. Soomlased olid tublid. Nad tegid ära, mis oli vaja teha. Eestlased võiks samuti olla – ainult et millega?"

Toomsalu soovitab mõelda tootmisele. Ukrainal on kaitsetööstus. See suudab toota nii lahingumasinaid, droone kui rakette.