Oluline 11. jaanuaril kell 22.45:

- Ukraina sõdurid võtsid kaks Põhja-Korea sõdurit kinni;

- Boris Johnson: pikaajaline rahu Ukrainas on NATO-liikmesuse garantiita võimatu;

- Kiiev: Venemaa saatis laupäeva öösel Ukraina suunas 74 drooni;

- Venemaa: Ukraina ründas Tambovit;

- USA: rahuläbirääkimised peavad veel ootama;

- Vabatahtlike pataljon Azov kavatseb moodustada rahvusvahelise pataljoni.

Ukraina sõdurid võtsid Kurskis kaks Põhja-Korea sõdurit kinni

Ukraina sõjaväelased võtsid Kurski oblastis kinni kaks Põhja-Korea sõdurit, teatas Ukraina president Volodõmõr Zelenski sotsiaalmeedias.

"Need kaks sõdurit, kuigi haavatud, jäid ellu, nad viidi Kiievisse, kus nad suhtlevad Ukraina julgeolekuteenistuse SBU uurijatega," lisas president.

"See ei olnud lihtne ülesanne: tavaliselt venelased ja teised Põhja-Korea sõdurid lõpetavad oma haavatute elu ja teevad kõik, et vältida tõendite säilimist teise riigi – Põhja-Korea – osaluse kohta sõjas Ukraina vastu," kirjutas Zelenski.

Zelenski sõnul võtsid Põhja-Korea sõdurid kinni Ukraina erijõudude taktikaline grupp nr 84 ning dessantväelased. "Nagu kõigile vangidele, võimaldatakse neile kahele Põhja-Korea sõdurile vajalik arstiabi. Ma olen andnud Ukraina julgeolekuteenistusele juhised anda ajakirjanikele ligipääs neile vangidele. Maailm peab teadma, mis toimub," kirjutas president.

Наші воїни взяли в полон на Курщині військових з Північної Кореї. Це двоє солдатів, які хоч і були поранені, але вижили, були доставлені в Київ, спілкуються зі слідчими СБУ.

Це завдання було непросте: зазвичай росіяни й інші військові з Північної Кореї добивають своїх поранених… pic.twitter.com/mo7Gr1z85o

— Volodymyr Zelenskyy / Володимир Зеленський (@ZelenskyyUa) January 11, 2025

Boris Johnson: pikaajaline rahu Ukrainas on NATO-liikmesuse garantiita võimatu

Venemaa täiemahuline sissetung Ukrainasse muutis Ukraina NATO-liikmesuse moraalselt ja strateegiliselt hädavajalikuks, vahendas Unian endise Suurbritannia peaministri Boris Johnsoni intervjuud Leedu Delfile.

Tema sõnul on pikaajaline rahu Ukrainas võimatu ilma Kiievile NATO-liikmesust andmata.

Johnsoni hinnangul ei olnud enne Venemaa täiemahulist sissetungi Ukraina NATO-sse saamine lähitulevikus realistlik, sest Prantsusmaa ja Saksamaa ja veel mitu riiki olid sellele tugevalt vastu.

"See ei olnud rahvusvaheliselt päevakorras. Ei olnud mingit võimalust, et Ukraina oleks kutsutud NATO-sse. Kuid paradoks on see, et Putini sissetung, tema barbaarne otsus seda teha on minu hinnangul muutnud selle moraalselt ja strateegiliselt hädavajalikuks," lisas ta.

Praegu on Johnsoni hinnangul probleem see, et Ukraina alliansiga liitumist aktiivselt ei arutata.

"Ma ei kuule kedagi ütlemas, et kui see katastroof on läbi, siis lahendus oleks Ukraina liitumine NATO-ga. Inimesed on lõpetanud sellest rääkimise. Ma arvan, et see on väga suur kaotus, sest lääs taganeb taas," rääkis Johnson.

Kiiev: Venemaa saatis laupäeva öösel Ukraina suunas 74 drooni

Venemaa kasutas laupäeva öösel Ukraina vastu 74 drooni, teatas Kiievi õhuvägi.

Õhuvägi lasi enda sõnul 47 drooni alla. 27 drooni kadusid radaritelt, jõudmata sihtmärkideni.

Õhuvägi lisas, et seitsmes piirkonnas said hooned allatulistatud droonide rusude tõttu kahjustada, kuid inimohvreid ei olnud.

Venemaa: Ukraina ründas Tambovit

Ukraina korraldas droonirünnakuid mitmes Venemaa piirkonnas, tabades Tambovi oblastis kahte elumaja ja vigastades mitut inimest, vahendas Reuters Venemaa laupäevast teadet.

Piirkonna juht Jevgeni Pervõšov ütles sõnumsiderakenduses Telegram, et inimesed said vigastusi, mis tekkisid purunenud akende tõttu, kui droonid tabasid kahte maja Moskvast umbes 480 kilomeetrit kagus asuvas Kotovski linnas.

Piirkonna juht lisas, et hooned said vaid kergelt kannatada ning elanikele pakuti ajutisi eluasemeid.

Samuti teatas Venemaa kaitseministeerium, et peatas ja hävitas üleöö 85 Ukraina drooni mitmes riigi piirkonnas, sealhulgas 31 drooni Musta mere kohal, 16 Voroneži ja Krasnodari piirkonnas ning 14 Aasovi mere kohal.

Ukraina pole neid vahejuhtumeid kommenteerinud.

USA: rahuläbirääkimised peavad veel ootama

USA riikliku julgeolekunõukogu pressiesindaja John Kirby ütles reedel, et Venemaa ega Ukraina ei ole praegu sõja lõpetamise läbirääkimisteks valmis.

President Volodõmõr Zelenski on öelnud, et esialgsed kõnelused sõja lahendamise üle võiksid olla USA presidendiks valitud Donald Trumpiga, enne kui Ukraina asub suhtlema Venemaa presidendi Vladimir Putiniga.

"Seda (Vene Föderatsiooni-vastaste sanktsioonide kehtestamist) ei tehtud lootusega, et sellest saab läbirääkimiste vahend, mille saab laualt maha võtta, kui Ukraina tahab läbirääkimistelaua taha istuda. Praegu pole ootust, et kumbki pool on läbirääkimisteks valmis," ütles Kirby.

Ukraina välisministeeriumi ootus on, et Zelenski ja Trumpi kohtumine leiab aset varsti pärast eelseisvat ametisseastumist.

Azovi pataljon loodab abile välismaalt

Vabatahtlike pataljon Azov kavatseb moodustada rahvusvahelise pataljoni, et suurendada oma arvukust, kui Ukrainas on algamas neljas aasta täiemahulist sõda.

Üksuse ülem, kelle kutsung on Karl, ütles The Guardianile, et Azov loodab värvata sõjalise kogemusega inimesi, sest Ukraina on Venemaast väiksem ja vajab rahvusvahelise tähtsusega võitluses kogu abi.

"Me võitleme selle eest, et Venemaa ei saaks Euroopale lähemale," ütles ta, väites, et kui Ukraina peaks langema, ähvardaks Moskva Poolat, Balti riike ja teisi riike, millest mõned on väiksemad kui Ukraina.

Esialgne väljaõpe kestab isegi sõjalise kogemusega isikutel kaks kuni kolm kuud umbes 80-liikmelistes rühmades. Õpe põhineb Ukraina lahinguvälja tegelikkusel, kus kasutatakse palju droone ja suurtükiväge.

"Sõdurite väljaõpe Euroopas pole pärast teist maailmasõda palju muutunud," ütles Karl.

Ukraina andmetel kaotas Venemaa ööpäevaga 1570 sõdurit

Ukraina relvajõudude laupäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele sõjas alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:

- elavjõud umbes 806 500 (võrdlus eelmise päevaga +1570);

- tankid 9751 (+10);

- jalaväe lahingumasinad 20 271 (+18);

- suurtükisüsteemid 21 817 (+28);

- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 1260 (+0); 

- õhutõrjesüsteemid 1042 (+1);  

- lennukid 369 (+0);

- kopterid 331 (+0);

- operatiivtaktikalised droonid 21 958 (+74);

- tiibraketid 3017 (+0);

- laevad / kaatrid 28 (+0);

- allveelaevad 1 (+0);

- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 33 534 (+61);

- eritehnika 3692 (+3).

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.