Teadlane: on halb, et lapsesaamine on muutunud poliitiliseks küsimuseks
On halb, et lapsesaamine ja perede käitumine on sattunud Eestis poliitiliseks küsimuseks, ütles rahvastikuteadlane Mare Ainsaar.
Mare Ainsaar ütles "Esimeses stuudios", et üks võimalus Eestis sündimust suurendada on see, kui suudetakse meelitada inimesi veidi varem lapsi saama. Selleks tuleks pakkuda noortele suuremat kindlustunnet.
"Praegu ju lapsesaamise vanus lükkub vanemasse ikka, mis iseenesest ei ole probleem, sest inimesed soovivadki õpingud lõpetada, maailma näha, igasuguseid asju kogeda, enne kui pereelu alustada. Teiselt poolt on ees 40. ja 50. eluaastatel tervis ehk aeg, kus lapsesaamine muutub ahtakeseks. Selle üle on demograafid pikki aastaid vaielnud ja lõpuks järeldusele jõudnud, et kui laste saamist natuke varem alustada ja seda innustada, siis keskmiselt tuleb see kasuks laste arvule," rääkis teadlane.
"Ehk kõik meetmed, mis kuidagi julgustaksid lapsi saama nooremast peast – kus ongi tegelikult kõige raskem pere moodustada ja lapsi saada –, tooksid nende noorte inimeste ellu kindlustunnet, rahalist kindlustunnet või ka kindlustunnet, et nad ei pea katkestama töö- või karjäärielu, vaid saavad võrdsete ühiskonnaliikmetena edasi eksisteerida, võib-olla isegi rõõmsamalt ja paremini kui enne, oleksid head," lisas ta.
Samas ütles Ainsaar, et kuigi on meetmeid, mis toimivad, siis võluvitsa siiski ei ole.
Ainsaar tõdes, et nõudmised tekitavad noortes trotsi. Nii ka näiteks poliitikute jõulised sõnumid lapsesaamise kohta.
"Ma arvan, et see on väga halb asi, mis on Eestis juhtunud, et lapsesaamine ja pere käitumine, toetused on muutunud väga poliitiliseks. On teatud erakonnad, kes väga jõuliselt tegelevad selle teemaga, ja on teised erakonnad, kes on väga teadlikult distantseerinud sellest ennast. See toob sellele kohe poliitilise maitse külge. Ja siis tõepoolest kostub ka väga jõulisi nõudmisi, mis kindlasti noorte seas tekitavad trotsi," rääkis ta.
"Arvan, et see on õppetund selle kohta, et kindlasti ühiskonna huvides on, et peredel oleks lapsi, aga sellega tuleks delikaatselt toimetada, et võimalused luua," lisas ta.
Eesti toetuste süsteem on hea, kuid probleem on rahas
Mare Ainsaar ütles saates, et Eesti peretoetuste süsteemi struktuuri on peetud üldiselt heaks, aga põhiprobleem on toetuste maht.
"Põhiprobleem on, et rahaline maht, eriti just lapsetoetuse puhul ei jõua tegelikule elule ja inflatsioonile järele, mis läheb kohutavalt kiiresti eest ära. Lahenduseks on pakutud indekseerimist, aga võib-olla pehmemat varianti, et kord aastas, näiteks nagu miinimumpalga puhul on kokku lepitud, et osapooled arutavad, mis võiks lapsetoetus olla mõistlikult," rääkis rahvastikuteadlane.
Ainsaar märkis, et võimalikes lapsevanemates ebakindluse tekkimise vältimiseks ei tohiks peretoetusi vähendada.
"See on üks teemadest, mis on pere jaoks tähtis. Aga miks igasuguseid toetusi vaja, on seotud sellega, et lapsed on ikkagi riigi kodanikud, ka inimesed ja me ütleme, et neil on otsesed vajadused, mis tuleb ka kuidagi katta selleks, et kasvada täisväärtuslikuks ühiskonna liikmeks – haridus, toit, huviringid jne. See on lastetoetuste esmane eesmärk."
Inimestel on soov lapsi saada, kuid reaalsus on teine
Mare Ainsaare sõnul on Eestis inimestel lapsesaamise sooviga hästi – keskmiselt soovitakse saada üle kahe lapse ehk 2,3. Aga tegelikkus on viimastel aastatel teine.
"Kui inimesed kogu oma elu jooksul käituksid nii nagu sellel aastal kõik põlvkonnad käitusid, siis tegelik tulemus oleks 1,3, mis on kaks korda väiksem kui tegelik soov," lisas Ainsaar ja märkis, et noorte puhul on lapsesaamise soov mõnevõrra väiksem kui 2,3, kuid mitte oluliselt.
Ainsaare sõnul ei ole Eestis probleemiks see, et inimesed peaksid karjääri pere loomisest tähtsamaks. "See pole põhjus, miks me vähem lapsi saame. Võib-olla seletus sellele on objektiivsed probleemid – ebakindlus, majanduslikud raskused, see, et inimesed muutuvad hedonistlikumaks ehk neile meeldib rohkem nautida elu. Aga praegu me veel ei näe, et see tooks kaasa päriselt lastest loobumist," selgitas ta.
Lapsesaamist mõjutavad tema sõnul ka partneri leidmine ja ebakindlus.
"Neid põhjuseid on uuritud, mis selle hetkega on valesti, et lapsi nii vähe on. Üks on ebakindlus, mis pole üldse üllatav. Teine on majanduslikud raskused. See on ka pigem ebakindlus, et pole selget arusaamist, kui lapsesaamise rõõm ja vastutus võetakse, kas sellega toime tullakse või mitte. Sealt see otsus tuleb, et edasi lükata või loobuda. Ma arvan, et enamasti nooremast peast mõeldakse, et lükatakse edasi, aga pärast see võib muutuda millekski muuks."
Sisseränne võib muuta rahvastikustruktuuri
Eestis on viimasel kahel aastal sündinud alla 10 000 lapse. Ainsaar selgitas, et sündimus sõltub kahest tegurist: kui julgelt inimesed julgevad perre lapsi saada ja kui palju üldse potentsiaalseid lapsevanemaid oleks. Järgmised aastad on tema sõnul selles suhtes keerulised, sest sünnitusikka jõuavad 1990. aastate põlvkonnad, kes ise sündisid sündide madalseisus.
"Paremaks, kergemaks midagi ei lähe. Ainus lootus on, et soov ja tahe lapsi saada suureneb kuidagi," lisas ta.
Ainsaar tõdes samas, et eelmise aasta madala sündimuse taga pole see, et oleks vähem sünnitusealisi naisi olnud, sest tänu rändele on sünnitusealiste inimeste arv kõrgem. Muutunud on inimeste käitumine.
"Ootame käitumise muutust, mis võiks tuua positiivse signaali või suuremad arvud. Arvan, et kõik üle 10 000 oleks juba hea."
Ränne on Ainsaare sõnul üks tähtis osa, mis võib Eesti rahvastikku muuta.
"Eestis on alates 2015. aastast ränne positiivne ja kuna tulevad enamasti nooremad inimesed, siis see on üks salajane tegur, mis võib numbreid ka muuta. Iseasi on see, kuidas me neid proportsioone soovime, kui palju oleks Eestis sündinud inimesi ja kui palju oleks sisserännet, mis kindlasti tulevikus omakorda mõjutab struktuuri ja sündimust," rääkis ta
Toimetaja: Merili Nael
Allikas: "Esimene stuudio", intervjueeris Liisu Lass