Soome luure: Vene vägede tugevdamine võtab pärast sõja lõppu aastaid

Soome sõjaväeluure aruande järgi pole Venemaal praegu piisavalt ressursse, et Soomet sõjaliselt tõsiselt ohustada ning Vene vägede tugevdamine Soome lähistel võtaks ka pärast Ukraina sõja lõppu aastaid, kirjutab Aamuposti.
Soome sõjaväeluure ülem Pekka Turunen tutvustas avalikkusele aruannet Venemaa kohta.
Venemaa on president Vladimir Putini juhtimisel lubanud suurendada oma vägesid riigi loodepiiril vastuseks Soome ja Rootsi liitumisele NATO-ga, kuid Soome sõjaväeluure andmetel on muutused Soome piiril seni eksisteerinud vaid paberil.
Vägede väljaõpetamise ja väeosade renoveerimise osas on toimunud mõningane liikumine, kuid olulisi muutusi pole toimunud, märkis Turunen.
Soomele otsest sõjalist ohtu ei ole – sõda Ukrainas võtab ressursse ja Venemaa relvajõud on keskendunud Ukrainale. Turuneni sõnul sõltub Vene vägede taastamine ja suurendamine Soome lähistel Ukraina sõja lõppemisest.
Kui konflikt Ukrainas külmutatakse, mitte ei sõlmita täielikku rahulepet, seob see osa Venemaa relvajõududest ja Venemaa ei suuda kriisiolukorrast täielikult välja tulla, seisab aruandes.
Venemaa on Soome piirile planeerinud 50 000 lisasõdurit
Eelmisel aastal taastas Venemaa Soome lähedal paikneva Leningradi sõjaväeringkonna, mida kavatseb edaspidi ka tugevdada. Venemaa plaanides on Murmanski oblasti sõjaväekorpuse ümberkujundamine armeeks, täiesti uue sõjaväekorpuse rajamine Karjalasse ja mitme brigaadi täiendamine diviisideks.
Soome sõjaväeluure hinnangul suurendavad need muudatused elluviimise korral Soome lähiümbruses paiknevate Vene vägede suurust ligikaudu 30 000 sõdurilt 80 000 sõdurini.
Aruande kohaselt on tõenäoline, et seni, kuni Ukraina sõda jätkub kurnamissõjana, ei suurene sõjaline jõud Soome vahetus läheduses oluliselt – pärast Ukraina sõja lõppu seab Venemaa aga tõenäoliselt esikohale oma loodesuuna.
Soome sõjaväeluure hinnangul lubab Venemaa majandus sõjal Ukrainas esialgu jätkuda, kuigi riigi sotsiaalsed kulud on suured.
Venemaa on hägustanud piiri sõja ja rahu vahel
Avalikkuses on laialdaselt räägitud Venemaa varilaevastikku kuuluvate tsiviillaevade põhjustatud kaablirikketest Läänemerel kui tahtlikust sabotaažist, kuid valitsused on vältinud Venemaa otsest süüdistamist. Turuneni sõnul on raske tõmmata piiri, mille järgi saab võib väita, kas Soome on riikliku sabotaaži sihtmärk.
Turunen rääkis, et hübriidsõja eesmärk on luua asümmeetriline olukord, kus vastane ei tea täpselt, mis toimub. Lääneriikides on sõda ja rahu traditsiooniliselt peetud erinevateks olukordadeks. Venemaa seevastu soosib konflikti, mis jääb sõja ja rahu hallile alale.
Ka lääs on Venemaa survel pidanud tunnistama, et sõja ja rahu vaheline piir on hägustunud. Soome president Alexander Stubb kirjeldas Helsingis Läänemere-äärsete NATO riikide kohtumisel praegust olukorda "äreva ajana". Rootsi peaminister Ulf Kristersson on varem öelnud, et Rootsis pole sõda, aga rahu ka mitte.
Turunen märkis, et Venemaal on sellises olukorras teatud eelis. Venemaa juhtimismudel on diktatuur, mida juhib üks inimene. See on juhtimismudel, mille vastu on raske tegutseda ja see annab eelise.
Luure: Vene vägede suurendamine on oht NATO-le
Kavandatavad Venemaa sõjaväereformid, mis suurendaksid Moskva vägede arvu 30 protsendi võrra, on NATO-le ohuks ning nendesse tuleks suhtuda valvsalt, ütles Turunen.
Ukraina suurpealetungi alguses suuri kaotusi kandnud Venemaa on alustanud oma relvajõudude ulatuslikku reformi. Eesmärk on suurendada relvajõudude suurust 350 000 sõduri võrra 1,5 miljonini.
Turunen ütles, et Venemaal on 50/50 šanss oma eesmärk saavutada. Ta täheldas, et Venemaa on demograafiliselt halvas olukorras – rahvaarv väheneb ja personali värbamine on väljakutse. Pooleteise miljoni sõdurini jõudmine on tema sõnul Venemaa jaoks suur väljakutse, kuid mitte võimatu.
Venemaa ebaõnnestumisi Ukraina sissetungi algfaasis on põhjendatud muu hulgas korruptsiooniga relvajõududes. Soome sõjaväeluure juht ei usu, et Vene relvajõud korruptsioonist kunagi vabaks saavad.
Turunen rääkis, et pärast juhtkonna vahetust Vene kaitseministeeriumis on tehtud suuri jõupingutusi korruptsiooni ohjeldamiseks, kuid korruptsioon on sügaval struktuuri kõigil tasanditel – alustades sõdurite madalamatest auastmetest ja lõpetades peastaabi ja ministeeriumiga. Turunen ütles, et ei usu, et seda saab välja juurida.
Venemaa eesmärk on mõjusfääride jagamine
Sõjaväeluure raporti kohaselt on Venemaa eesmärk veenda läänt leppima Ida-Euroopale jõuga peale surutud mõjusfääride jagamisega. Aruande järgi võiks selline lahendus anda hingetõmbe Ukraina sõjast, kuid pikaajalised tagajärjed oleksid ettearvamatud.
Kui Venemaa saavutab Ukrainas oma eesmärgid jõu ja ähvardustega, proovib ta tõenäoliselt sama strateegiat uuesti kasutada. Venemaa nõudmistele järeleandmine muudaks tulevased eskalatsioonid tõenäoliselt veelgi ohtlikumaks. Seda strateegiat võib Venemaa ennast ümbritsevates riikides rakendada mistahes suunas, märgitakse aruandes. "Võib-olla on kõige kriisiohtlikumad piirkonnad Põhja- ja Lõuna-Kaukaasia ning Kesk-Aasia riigid," lisas Turunen.
Turunen tõi Soomet puudutavate võimalike ohtudena välja üha suureneva Vene mõjutustegevuse, nagu GPS-i segamine ja hübriidoperatsioonid.
Toimetaja: Valner Väino
Allikas: Aamuposti/Reuters