Eestis jääb igal aastal kasutamata sadu miljoneid kavandatud eurotoetusi

Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika toetuste perioodil 2021–2027 on Eestis siiani igal aastal kasutamata jäänud sadu miljoneid riigieelarvesse planeeritud eurotoetusi. Riigile eraldatud 3,37 miljardist eurost on toetuse saajatele välja makstud vaid 374 miljonit eurot ehk 11 protsenti.
Ajakirjanikuna töötanud Raimo Poom juhtis sotsiaalmeedias tähelepanu, et riik ei suuda süsteemselt täita eelarvesse planeeritud eurovahendite kasutamise mahtu ning et toetuste käikuandmise kiirus on olnud madalam kui varasemal perioodil.
Poomi arvutuste kohaselt jääb riigil iga aasta lõpus eurotoetustest kasutamata ca 300 miljonit eurot, mille kasutamine lükatakse edasi järgmisesse aastasse.
Rahandusminister Jürgen Ligi (RE) vastas Poomile, et see raha kulutatakse ära, mitte ei kao. "Teda on kindel hulk. Tempo on taastunud tavapäraseks, perioodi algust pidurdasid seekord muud prioriteedid nagu koroona. Ma väga ei praaliks ka bürokraatia kallal arvestades seda, kui palju teevad kasutajad sikku. Eesti õnneks vähem," kirjutas Ligi.
20. jaanuariks pole kasutamata raha hulk teada
ERR-i päringule, kui palju jäi lõppenud aastal planeeritud eurotoetusi kasutamata, vastas rahandusministeeriumi välisvahendite talituse juhataja Triin Tomingas, et see selgub raamatupidamise aastaaruande koostamisel. See-eest jagas ta varasemate aastate andmeid.
2021. aasta riigieelarvesse oli kokku välisvahendeid planeeritud 1,45 miljardit eurot, riigieelarve täitmisest (valitsussektori osa) moodustasid välistoetused 0,91 miljardit eurot ehk kasutamata jäi 540 miljonit eurot.
2022. aastal planeeriti 1,46 miljardit eurot, riigieelarve täitmisest moodustasid välistoetused 1,13 miljardit eurot ehk kasutamata jäi 330 miljonit eurot.
2023. aasta eelarvesse planeeriti 1,62 miljardit eurot, riigieelarve täitmisest välistoetused moodustasid 1,31 miljardit eurot ehk kasutamata jäi 310 miljonit eurot.
Riigikontroll juhtis juba aastal 2022 tähelepanu, et alates aastast 2017 oli riik jätnud igal aastal kasutamata keskmiselt 318 miljonit eurot riigieelarvesse kavandatud Euroopa Liidu toetusi.
Rahandusministeerium: rakenduskava elluviimine on hea hoo üles saanud
Tomingas märkis, et Eesti on eurotoetustele kohustuste võtmisel liidus kolmandal kohal – Eestil on 3,37 miljardist eurost kohustusi võetud (ehk reaalselt projektid valitud ja lepingud sõlmitud) 2,3 miljardi euro ehk 68 protsendi toetuste kogumahu eest.
"Kui räägime raha kasutamise tempost ja mahust, on siin arvestuse aluseks reaalselt võetud kohustuste osakaal," sõnas Tomingas. "Sisuliselt on tänaseks turul ringlemas 2,3 miljardit eurot toetatud projektide, investeeringute ja meetmete elluviimiseks. Selle näitajaga oleme Euroopas kõrgel kolmandal kohal. 374 miljonit eurot näitab, kui palju on riigile esitatud tehtud kulude hüvitamiseks kuludokumente."
Euroopa Komisjon kiitis Eesti rakenduskava nende fondide kasutamiseks heaks 2022. aasta oktoobris Euroopa üleselt ühena esimeste hulgas, märkis Tomingas. "Täna saame öelda, et rakenduskava elluviimine on hea hoo üles saanud ning meetmed käima lükatud. Seda hoolimata pea kaheaastasest hilinemisest, mil üle Euroopa keskenduti Covid-kriisi tõttu taasterahastu (RRF) kiirele käivitamisele ja struktuurifondide läbirääkimiste pakk esialgu ootele pandi," lisas ta.
Tomingas rõhutas, et välisvahendite puhul ei lähe raha kaduma, kui jooksva eelarveaasta jooksul ei ole kõike planeeritud summat võimalik välja maksta ning et seda (ühel aastal) kasutamata osa saab edasi kasutada järgmisel eelarveaastal.
Raha õigeaegselt kasutamata jätmine teeb objektid kallimaks
Riigikontrolli vanemaudiitor Ermo Liedemann juhtis 2023. aastal tähelepanu, et eurotoetuste raha kasutamise tempo peab kasvama.
"Viivitused toetusraha kasutamisel on hinnatõusu tingimustes tähendanud seda, et Eesti saab sama raha eest kavandatust vähem korda tehtud koolimaju, teid, tervisekeskusi ja muud vajalikku, mida on pikalt oodatud," kirjutas Liedemann toona.
Raha kasutamisega hilinemise tõttu on edasi lükkunud ka osa välistoetustest kavandatud teenuste osutamine. "Kuigi eelmise aasta [2022] lõpus kasvas välistoetuste kasutamise tempo märkimisväärselt, on tarvis toetuste kasutamist kiirendada või vähemalt kiirust hoida, sest vastasel juhul võib osa seni kasutamata rahast sootuks kaotsi minna," sõnas Liedemann.
Lisaks saab Eesti toetust taaste- ja vastupidavusrahastust ning kiire kriisiabi fondist REACT-EU – nende kahe fondi peale kokku orienteeruvalt veel 1,1 miljardit eurot.
ERR kirjutas, et ka 2021. aastal loodud EL-i taaste- ja vastupidavusrahastust, kust Eestile on ette nähtud 953 miljonit eurot on riik kasutanud ära alla poole. Aega toetuste kasutamiseks on 2026. aasta augusti lõpuni.
Toimetaja: Valner Väino