EL-i taasterahastu kasutamine pole aastatega hoogu sisse saanud

Euroopa Liidu taasterahastu peamised kasusaajad on praegu riik ja omavalitsused, ettevõtted alles koguvad hoogu. Taasterahastu raha kasutamine ei ole aga kaasa aidanud näiteks konkurentsivõime ega ekspordivõimekuse suurendamisele, leiab endine rahandusminister, riigikogu rahanduskomisjoni liige Aivar Sõerd.
Euroopa Liidu taaste- ja vastupidavusrahastu loodi 2021. aasta veebruaris, et aidata majandusel pärast koroonakriisi taastuda ning toetada rohe- ja digiüleminekuks vajalikke investeeringuid. Eestile on ette nähtud 953 miljonit eurot ja seda saab kasutada 2026. aasta augusti lõpuni. Eesti on praegu ära kasutanud alla poole. Endine rahandusminister, riigikogu rahanduskomisjoni liige Aivar Sõerd on siiski optimistlik.
"Jah, algul võttis käivitamine aega, Eestil viibis ka taastekava kinnitamine mitmesugustel põhjustel, aga tempo on paranenud. Viimane seis on selline, et sellest 953 miljonist eurost on kuludega juba 380 miljonit ehk 40 protsenti on täidetud. Mulle teadaolevalt, võrreldes teiste riikidega, on Eesti kõrgel kohal. Ma arvan, et 2026. aasta lõpuks õnnestub meil need rahad ära kasutada," rääkis Sõerd.
Saja suurema taastefondist kasusaajate nimekirjast on näha, et ettevõtteid on seal vähe.
"Üldmulje on selline, et ülekaalus on seal riik ise ja omavalitsused. Ettevõtteid võiks tegelikult olla rohkem, eriti eksportivad ettevõtteid," ütles Sõerd.
Taasterahastu osaühingu ettevõtluskonsultant Anu Kull märkis, et kogu rohe- ja digipööre oli liiga uus, reeglite väljatöötamine võttis aega ja oligi mõeldud nii, et investeeringute põhimaht jääb rahastu tegutsemise teise poolde. Lõplikku hinnangut raha kasutamisele on tema sõnul vara anda.
"Toetuste andmise tingimuste ettevalmistamine võttis kaua aega, ka ettevõtetel võttis võimaluste tundma õppimine aega. Just ettevõtetele mõeldud toetuste osa ongi see uus osa, et nii suures mahus toetusi järsku ettevõtetele tekib," selgitas Kull.
Tema sõnul on praegu näha, et korduvalt on tingimusi natuke lõdvendatud. "Muretsetakse väga selle pärast, et lõpukiirendus toimuks ikkagi nii, et kõik raha saaks kasutatud ja jõuaks meie majandusse."
Aivar Sõerd tõdes, et järelejäänud ajaga palju enam muuta ei saa, aga tegelikult tuleks vaadata, kuhu see raha läheb
"Väga palju on seda roheideoloogiat," märkis Sõerd. Ta tõi näiteks 15 miljonit eurot rohepööret toetavate oskuste arendamisse. "Raha killustatakse kümnete rohemajanduse õppekavade vahel ja õpetatakse spetsialiste, kes hindaksid toodete rohejälge või midagi sellist. Kas see on ikka kõige tähtsam praegu, arvestades meie mahajäämust hoopis muudes valdkondades ja konkurentsivõimes."
Anu Kull, kes ise taasterahastu loomise ajal majandusministeeriumis töötas, on selles küsimuses Sõerdiga nõus.
"See osa nendest investeeringutest kandis nii-öelda silti "investeering rohepöördeteadlikkusse". Selle nime all investeeriti õppekavade koostamisse. Ma olen nõus, et see on natuke fantaasiameede."
Nii Aivar Sõerd kui Anu Kull on seda meelt, et nüüd taasterahastu kasutamine kiireneb ja mitte ainult Eestis, vaid ka teistes liikmesriikides.
"Sama probleemiga on hädas ka teised riigid, et perioodi algul kõik venib, rakendusmäärus töötatakse välja, räägitakse läbi Euroopa Komisjoniga, aeg kulub. Ja siis, kui see periood jõuab teise poolde, siis hakkab tempo kiirenema," sõnas Sõerd.
Toimetaja: Mirjam Mäekivi