Amet tahab karuputke tõrje senisest enam maaomanike õlule lükata

Keskkonnaamet plaanib võõrliikide, sealhulgas karuputke tõrje edaspidi rohkem maaomanike kohustuseks suunata. Omanikes tekitab muudatus küsimusi.
Kui 2010. aastal kasvas karuputk umbes 1500 hektaril, siis 15 aastaga on see ala kahekordistunud. Keskkonnaameti andmetel kasvab karuputke Eestis nüüd juba 3000 hektaril. Kuigi karuputke tõrjetööde lõpetamisega plaanib keskkonnaamet alanud aastal kokku hoida ligi 330 000 eurot, siis ameti juhi Rainer Vakra sõnul on olulisem põhimõtteline hoiakute muutus.
"Nii nagu igal omanikul, kui tal on krundi peal prügi, siis võib loota, et ainult riik või kohalik omavalitsus tuleb appi, aga tegelikult on mõistlik neid ka ise tõrjuda. Just karuputke puhul on ju kõige efektiivsem võtta labidas ja see juurega välja kaevata. Kui me niidame, siis see on tegelikult püsiv niitmine, see ei hävita taime," rääkis Vakra.
"Me saame seda ainult siis tõrjuda, kui lisaks riigile ja omavalitsustele tulevad appi ka kõik eraomanikud. Ainult siis me ühel hetkel võime öelda, et oleme saavutamas edusamme. Ainult riigile lootes me lihtsalt jääme sellele probleemile alla."
Eesti omanike keskliidu juhatuse esimees Andry Krass peab muudatusettepanekut üldiselt mõistlikuks, kuid küsimusi tekitab näiteks see, kas riik ise tuleb toime kaasneva järelevalvekohustusega. Lisaks on Andry Krassi sõnul mure toetusmeetmetega.
"Toetusmeetmetega jällegi on meil Eestis see olukord, et valdavalt saavad toetusi need, kes on niigi heal järjel ehk siis kelle administratiivne võimekus on kõrgem, neid toetatakse. Need, kes igapäevaelus ei ole maaharijad, nemad kipuvad jääma vaeslapse rolli. Kuidas sellest probleemist üle saadakse? Et kellelegi ei jääks toetus välja maksmata sellepärast, et ta käib muul tööl või et ta ei oska panna õigesse kastikesse ristikest või konksukest," rääkis Krass.
Vakra ütles, et kõige suuremates kolletes tuleb riik lähiaastatel ikkagi appi ja jätkuvalt tegeletakse ka maaomanike teadlikkuse tõstmisega.
"Need teemad on kõik laual, me ei ole seda kellegi probleemiks enda laualt ära lükanud. Lihtsalt see sõnum peabki olema see, et ka maaomanikud saaksid aru, et väga palju on tegelikult nende kätes."
Vakra kinnitas ka, et kõik, mis puudutab omanike kaasamist, teavitamist ja harimist, on keskkonnaameti prioriteet. "Seda me teeme kindlasti, et nii omavalitsused kui ka maaomanikud, kelle territooriumil on suuremad karuputke kasvukohad, kindlasti meie kirja saavad, nendega me ühendust võtame ja seda koostööd senisest enam püüame teha."
Toimetaja: Mirjam Mäekivi