Lukas: võibolla on vaja Siurut unistuste võrra õgvendada

Isamaa Tartu piirkonna juhatuse liige Tõnis Lukas ütles, et kultuurikeskus Siuru järgmisel aasta sõlmitava ehituslepingu maksumuse alusel tuleb vaadata, kas kultuurikeskus on linnale jõukohane või tuleb projekti vähendada.
"Kultuurkapitaliga sõlmitud lepingus on kirjas, et kultuurkapital rahastab 67 protsendi ulatuses kultuurikeskuse ehitamist ja linn siis 33 protsendi ulatuses. Nii et see on linnale kaunis soodne. Aga on kirjas ka, et esmajärjekorras on uus hoone koduks Tartu kunstimuuseumile ja Tartu Oskar Lutsu nimelisele linnaraamatukogule. Ja kõik muu "ilu" täiendab seda ja annab võimaluse nimetada seda kultuurikeskuseks," rääkis Lukas.
"Eks selle muu "ilu" pealt ja ka planeeritud ruumilahendusi korrigeerides ja võib-olla ühtesid-teisi unistusi vähendades ja maha tõmmates saab keskuse maksumust vähendada, kui selleks vajadus peaks olema," sõnas Tõnis Lukas.
Lukas ei osanud veel öelda, kui palju täpselt oleks vaja unistusi õgvendada.
"Praegu seda konkreetselt ei tea, aga materjalide ja mingite unistuste korrigeerimise ja muutmisega või väljavahetamisega ilmselt on võimalik maksumust allapoole viia. Nii nagu kõigi objektide puhul seda tehakse," sõnas Lukas.
Lukase sõnul on sel juhul tarvis teha Siurule uus projekt.
"Kultuurkapitaliga sõlmitud lepingus käsitletakse Siurut kultuurikeskusena ja kultuurikeskuse riikliku rahastamise taotlemisel Tartu linn rääkis lisaks raamatukogule ja kunstimuuseumile muudest plaanidest, mis siis riigikogu veensid üldse, et on vaja seda raha eraldada, nii et ega keskust muude funktsioonideta teha ka pole võimalik," rääkis Lukas.
Samas on Lukas seisukohal, et keskuse muud funktsioonid, nagu restoran või kino, aitavad rahastada kogu keskuse pidamist tulevikus.
"Sest ega linna maksumaksja ei saa enda peale võtta kõiki halduskulusid, mis seal ette tulevad, seda tuleb ikkagi keskuse enda tekitatud tuludest kompenseerida ja selleks on vaja seal ka lisafunktsioone," sõnas Lukas.
Lukase sõnul on keskuse võimalik kärpimine kompleksne töö, aga Isamaa jälgib, et linna maksumaksjale oleks tulevikus jõukohane keskust ülal pidada.
Praegu on fikseeritud Siuru ehituse maksumuseks ilma käibemaksuta 73,7 miljonit eurot, millest linn peab maksma 33 protsenti ja kultuurkapital 67 protsenti. Seda hinda korrigeeritakse ehitushinnaindeksiga.
"Rääkisin paar päeva tagasi kultuurkapitali juhi Margus Allikmaaga. Praegu tema ei näe riski, et kultuurkapital ei saaks oma kohustusi täita ja selle juures on võimalik ka teatud kallinemine, aga see on võimalik tõesti selle hetkeni,
kui selgub ehitushanke läbi ehitusmaksumus ja fikseeritakse piirmäär. Ja see piirsumma enam suureneda ei saa. Sellisel juhul, kui see aga suureneb ehk ehitus läheb veel kallimaks, kui lepingus on, siis selle täiendava kulu peab linn kinni maksma," rääkis Lukas.
"Ja teine asi on see muidugi halduskulud, mida kultuurkapital ju nii väga ei jälgi,
aga mida peab jälgima linnavõim. Nii et mina ei näe, et see kallinemine oleks võimalik. Kallinemine tuleb tõenäoliselt ikkagi ära jätta projekti õgvendades," sõnas Lukas.
Riiklikult tähtsa kultuuriobjektina valmiva Tartu südalinna kultuurikeskuse Siuru projekteerimine ja ehitus püsib praegu graafikus. Ehitus peaks algama kas tuleva aasta lõpus või 2027. aasta alguses, kuid ehituse hind on selleks ajaks prognoositult kasvanud 92 miljoni euroni.
Siuru juht Aavo Kokk ütles, et ta ei nõustu, et tegemist on kallinemisega.
Toimetaja: Mari Peegel, intervjueeris Indrek Kiisler