Tallinna haigla tulevik: palju sõltub Michali ja Ossinovski kohtumisest

Kuivõrd valitsusest pole Tallinnale tulnud siiani ühtki sõnumit, kas riik on nõus Tallinna haigla ehitust kaasrahastama, läheb Tallinn ise edasi linnale kuuluvate haiglate ühendamisega. Läbirääkimised sotsiaalministeeriumiga samas jätkuvad, samuti on järgmisel nädalal kavas linnapea ja peaministri kohtumine.
Tallinn on eelmise aasta suve lõpust alates sotsiaalministeeriumiga pidanud läbirääkimisi, kuidas ühendada linnale kuluvad Ida-Tallinna ja Lääne-Tallinna keskhaigla (ITK ja LTK) ning Tallinna lastehaigla PERH-iga üheks asutuseks. Tallinna tingimuseks on algusest peale, et riik peab olema nõus rahastama uue meditsiinilinnaku ehitust. Sotsiaalministeeriumi sõnul saaks vajaliku rahastuse leida ka poliitilise kokkuleppeta.
Sel nädala teatas Tallinna abilinnapea Karl Sander Kase (Isamaa), et kuivõrd tundub, et riigi poolt puudub poliitiline tahe konkreetsete lahenduste leidmiseks, teeb ta Tallinna koalitsioonipartneritele ettepaneku alustada esmajoones Tallinnale kuuluvate haiglate konsolideerimist. Kase sõnul pole tal etteheiteid läbirääkimistel osalevale sotsiaalministeeriumile, kuid rahastamise otsust, mida oodatakse valitsuspoliitikutelt, pole tulnud.
Kase ütles ERR-ile, et etteheide on see, et kui alguses oli eesmärk riigiga kokkuleppele jõuda mullu oktoobriks, siis aasta lõpuks, on kokkulepe jäänud valitsusliidu poliitilise tahte taha.
"Kõiki läbirääkimisi alustatakse ju parimas usus, neid kokkuleppeid riigi ja Tallinna linna vahel on varem sõlmitud. Aga kokkulepe on jäänud raha või poliitilise tahte taha," ütles ta.
"Kui peaminister (Kristen Michal) on seni väitnud, et see on lihtsalt liiga kallis projekt, siis olemasolevate haiglahoonete renoveerimine on peaaegu sama kallis. Raha pool on ülitähtis ja siin peab olema selge usaldus ja selge teekaart ka, kui palju on valmis riik sellesse panustama. Ja kui selget sõnumit või signaali ei tule, siis meil ei ole hetkel ka milleski läbi rääkida," lisas Kase.
Kase teeb tõenäoliselt järgmisel nädalal linnavalitsusele ettepaneku, mis koosneb kahest variandist: üks hõlmab ainult Tallinnale kuuluvate haiglate ühendamist; teine variant on ühendada Tallinna haiglatega ka riigile kuuluv Põhja-Eesti regionaalhaigla (PERH). Kui linnavalitsus kummagi variandi heaks kiidab, peab sellele oma heakskiidu andma ka Tallinna linnavolikogu.
Samal ajal jätkuvad läbirääkimised Tallinna ja riigi ühises töögrupis. Kase sõnul on linna poolt välja pakutud erinevad haiglakompleksi ehitamise rahastamisskeemid, sealhulgas võimalus, et osa 850 miljonist eurost, mis eeldatavalt haigla ehitamiseks kulub, tuleb haiglate võetavatest laenudest ja linnaeelarvest.
"Heal juhul me suudame katta umbes 40 protsenti kogu investeeringumahust, teise poole jaoks on meil riigi abi vaja. Aga hetkel ei ole riigi poolt ühtegi signaali selle protsendi osas, et kui palju oleks valmis riik panustama tervishoiuvõrku," lausus Kase.
Michal ja Ossinovski arutavad omavahel olukorda
Enne veel, kui Kase läheb oma ettepanekutega järgmisel nädalal linnavalitsusse, kohtuvad esmaspäeval Tallinna haigla asjus linnapea Jevgeni Ossinovski (SDE) ja peaminister Michal (Reformierakond). Ossinovski pöördus sel teema Michali poole juba mullu novembris.
Kase sõnul sõltub kohtumisest palju: näiteks ka see, kas Tallinna haiglate PERH-iga ühendamise varianti on üldse mõtet arutada. "Ja kui nende päevade jooksul toimub mingi suur põhimõtteline murrang valitsuse poole pealt, siis on meil jällegi, mida arutada," lisas ta.
Ossinovski ütles ERR-ile, et seda, mis kohtumisel Michaliga selgeks saab, on praegu keeruline öelda.
"See on ju sellel tasemel esimene kohtumine. Nii sotsiaalministeerium kui ka Tallinna linn on omalt poolt ette valmistanud kogu selle protsessi sisulise visiooni, efektiivsuse parandamise, rahastamise võimaliku finantsplaani ja kahe asutaja omavahelise kokkulepe selles osas, kuidas ja mis aastatel kulud jaotuvad. Seda plaani presenteerime ja loomulikult, meie soov on jõuda kokkuleppele ühtse Tallinna haigla asutamises ja uue Tallinna haigla meditsiinilinnaku rajamises," lausus Ossinovski.
"Tallinna linna poole pealt me ootame seda, et kuivõrd me soovime omalt poolt hakata juba tegutsema haiglavõrgu liitmise osas, siis meil on riiklikku otsust vaja, et kas me riigiga töötame koos või mitte," lisas linnapea.
Küsimusele, mis saab siis, kui Michal ütleb rahastamisele lõpliku ei, vastas Ossinovski, et sellest oleks väga kahju.
"Ma arvan, et praegu on ajalooline võimalus see haiglareform, mis kunagi 1990-ndate teise poole kavandati, lõpule viia. Aga kui seda (rahastamise otsust) ei tule, siis Tallinna linn peab oma otsused langetama. Praegu on meie tunne see, et siis me liigume haiglate konsolideerimise plaaniga ilma riigita. Selles osas, mis puudutab Tallinna kuuluvaid haiglaid," lausus Ossinovski.
Rahastamise osakaalu kohta märkis Ossinovski, et ühise sihtasutuse loogikas tähendaks see, et mõlemad pooled panustavad võrdselt.
"Kui on kaks asutajat, siis nende panus on solidaarne. Kui tekib ühtne haigla, siis selle organisatsiooni arendusprojektid on ka ühiselt finantseeritud. Seda ma olen ka varem öelnud, et suurusjärgus pool uue haigla ehitusrahast on Tallinna linn võimeline kandma ja teine pool peaks tulema muudest vahenditest, mis võivad olla (riigi)eelarvelised vahendid, võivad olla ka erinevad muud riigile kättesaadavad finantsinstrumendid," lausus Ossinovski.
Michal ütles mullu novembris ERR-ile, et enne kui hakata rääkima uues haiglakompleksi ehitamisest Lasnamäele, peaks linn ja riik kokku leppima, kuidas ühendatakse Tallinnas asuvad haiglad ning kuidas saaks pakkuda senisest paremat tervishoiuteenust.
"Et mitte kiinduda liigselt betooni. Kui me tahame Tallinnas uut haigla nägemust, siis küsimus ei ole mitte betoonis, vaid see on tegelikult sümbol sellele projektile, et me liidame Tallinnas haiglate võimsused. Igaüks hindab ära, mis teenuseid keegi osutab, kuidas see kuluefektiivne on, kuidas ja mida me teeme koos PERH-iga. See on esimene plaan, mida riigil ja Tallinnal üldse vaja on. Sealt edasi tasuks mõelda seda, et kas ja mida me peame betooniga tegema – mida linn teeb, mida saab erasektoriga koostöös teha ja kuidas funktsioonid jaotuvad," lausus Michal.
Tallinn ja riik alustasid haiglate ühendamise kõnelusi augustis. Kolme Tallinnale kuuluva haigla (Ida-Tallinna keskhaigla (ITK), Lääne-Tallinna keskhaigla (LTK), Tallinna lastehaigla) ja riigile kuuluva Põhja-Eesti regionaalhaigla (PERH) ühendamine on kirjas ka uues haiglavõrgu arengukavas ning seal nähakse ette, et ühendatud Tallinna haiglal on tulevikus pealinnas kaks linnakut, Mustamäel ja Lasnamäel.
Mustamäel asub PERH-i linnak, Lasnamäele peab aga linnaku alles ehitama.
Kui otsustataks uue haiglalinnaku ehitamise asemel rekonstrueerida olemasolevad haiglahooned Tallinnas, läheks see ITK, LTK ja lastehaigla peale kokku maksma 831 miljonit eurot, on Tallinn välja arvutanud. Kaks üldhaiglat, LTK ja ITK, võtaks sellest kahe peale 648 miljonit eurot.