Riigikontroll: haiglad kasutavad kiirabi sageli taksona

Riigikontrolli auditi järgi sõidab kiirabi sageli patsiendi juurde, kellega peaks tegelema hoopis perearst või sotsiaaltöötaja. Haiglad kasutavad kiirabi aga tihti taksona. Halbade asjaolude kokku langemisel võivad inimesed seetõttu jääda elupäästva abita.
Riigikontrolli värske auditi järgi ei kasutata kiirabi Eestis tihti eesmärgipäraselt, vaid hoopis sõitudeks, mis ei ole erakorralised ning mille saaks tegelikult ära teha ka keegi teine. Märgitakse, et ligikaudu veerand väljakutsetest ei ole tegelikult kiirabitöö.
Auditi juht Rauno Vinni ütles, et näiteks on mitmetel juhtudel mõistlikum, kui patsiendiga tegeleks kiirabi asemel hoopis perearst või sotsiaaltöötaja.
Ühtlasi kasutavad auditi järgi haiglad kiirabi tihti nagu taksot, et transportida kergemas seisus patsiente. Nii näiteks selgus, et kaks kolmandikku patsientidest, keda kiirabi on haiglast haiglasse vedanud, on tegelikult olnud madala prioriteediga. Harjumaal oli selliste sõitude osakaal aga isegi kolmveerand.
Märgitakse, et nende sõitude tegemiseks peaks haiglad kiirabi asemel kasutama muud transporti, ent kiirabi tellimine on haiglate jaoks lihtne ja sellega ei kaasne neile kulusid.
"Probleem on selles, et kui halvad asjaolud satuvad kokku, juhtub näiteks suurem sündmus mingis piirkonnas, kus kiirabi on parasjagu hõivatud muu väljakutsega, siis võib sellele kriitilise olukorraga abivajajale see abi hiljaks jääda," rääkis Vinni.
Kuna on puudus meditsiinilise ettevalmistusega päästekorraldajatest, hinnatakse tihti kutsete raskusastet üle. Samal ajal aga ei tee keegi aga järelevalvet häirekeskuste kiirabikutsete töötlemise üle.
Kiirabi mõistlik kasutamine hoiaks ka riigi raha kokku, märkis auditi juht.
"Mida me kaudsete näitajate alusel saime teha oli vaadata, palju need kiirabi väljakutsed siis maksavad. Keskmiselt võib öelda, et üks väljakutse oli 300 eurot kandis, aga ühe perearsti visiidi maksumus on 2023. aastal kuskil 30 euro kandis. See vahe on kümnekordne. See näitab seda mastaapi, kuivõrd palju kallim kiirabiteenus on," selgitas Vinni.
Sotsiaalministeerium ei ole kitsaskohti lahendanud
Riigikontroll järeldab oma auditis, sotsiaalministeerium ei ole seni valdkonda piisavalt juhtinud ega astunud ka vajalikke samme, et neid kitsaskohti lahendada. Näiteks ei ole sotsiaalministeeriumil olnud kaua kindlat seisukohta, millist kiirabi üldse Eesti riik soovib ja suudab ülal pidada.
Sedastatakse, et valdkond on aastaid olnud arengusuundadeta, kiirabibrigaadide teeninduspiirkondade jaotust ei ole piisava põhjalikkusega eritletud, et hinnata nende optimaalsust ning tervishoiuameti puudu pädevuse tõttu ei ole suudetud korraldada ka kiirabikonkurssi.
Seetõttu on kiirabi valdkonna juhtimine nõrk ning mitmed kiirabitööd puudutavad küsimused on reguleerimata.
Riigikontroll soovitab terviseministrile, et see võtaks kiirabi valdkonnas juhtohjad enda kätte ja tahaks, et terviseamet ja tervisekassa täidaks neile pandud ülesandeid.
Ühtlasi peaks terviseminister parandama tervishoiuteenuste, kaasa arvatud kiirabi ja perearstiabi omavahelist ning tervise- ja sotsiaalvaldkonna lõimitust. Selleks tuleks ette valmistada vajalikud õigusaktide muudatused ja planeerida IT-arendused.
Tervisekassa juhatuse esimehel soovitab riigikontroll aga näiteks korraldada kiirabibrigaadi pidajate valikuks avalik konkurss.
Sikkut: ministeerium on koostamas kiirabi arengusuundi koos tegevuskavaga
Riigikontroll küsis ka auditeeritute arvamusi auditis välja toodud puuduste kohta.
Terviseminister Riina Sikkut täheldas, et auditi soovitustest on abi kiirabisüsteemi korraldamisel ning kinnitas, et ministeerium on koostamas kiirabi arengusuundi koos tegevuskavaga.
Minister märkis, et eelnõu näeb ette ka kiirabi juhtrühma loomise, sest see võimaldab ministeeriumil saada senisest parema ülevaate terviseameti ja tervisekassa tegevuste täitmisest kiirabi valdkonnas.
Dokumentide valmimine on tema sõnul kavandatud selle aasta esimesse kvartalisse.
"Arengusuunad ja tegevuskava annavad osapooltele selged juhised kiirabi valdkonna süsteemseks arendamiseks, seahulgas meditsiinilise transpordi alal," kirjutas terviseminister riigikontrollile.
Sotsiaal- ja tervisevaldkonna paremaks lõimimiseks plaanib ministeerium selle aasta maiks koostada lõimitud teenuste korraldusmudeli analüüsi ja ettepanekud.
Tervisekassa juhatuse esimees Rain Laane nõustus auditi peamiste järeldustega ja kinnitas, et tervisekassa jätkab ka edaspidi kiirabivaldkonna toetamist oma vastutusala piires. Tervisekassa kuulutab kiirabi avaliku konkursi välja selle aasta teises pooles, kirjutas Laane riigikontrollile.
Alates 2014. a on Eestis kümme kiirabiasutust ning kümme teeninduspiirkonda, 102 kolmeliikmelist kiirabibrigaadi ja 61 kiirabibaasi.