Kaupo Meiel: õitsegu eneseõigustuse sada lille
Eesti teeb Hiinaga äri, Eesti austab Hiinat, aga ei usalda Hiinat. Riigikogu amatöördiplomaadid hakkasid sellesse võrrandisse tooma ka usaldust, adumata, et usalduse ärateenimiseks on vaja enamat kui üks kinnimakstud turismireis, arutleb Kaupo Meiel Vikerraadio päevakommentaaris.
Täpselt samal ajal, kui Eestis läksid lapsed kooli, suundusid riigikogu Eesti-Hiina parlamendirühma esindajad koos rühma esimehe abikaasaga Hiinasse. Järgneva paari nädala jooksul on kooliteed alustanud või jätkanud lapsed saanud kindlasti targemaks, kui olid augustis, Hiinat väisanud poliitikute kohta seda paraku öelda ei saa.
Kui jätkuvalt kirgi küttev ja analüüsidele toitu andev reis lühidalt kokku võtta, siis läksid Eesti riigikogu liikmed Hiinaga tutvuma ning visiidi algatamisel ega programmi kokkuleppimisel ei olnud Eesti välisministeeriumil ega Eesti suursaatkonnal Hiinas mingit rolli, korraldaja oli välisministeeriumi kinnitusel Hiina saatkond Eestis koostöös Hiina Riikliku Välispoliitika Instituudiga, mis oli delegatsiooni ametlik vastuvõtja. Osa visiidi kuludest tasus Eesti pool, osa jäi vastuvõtja kanda.
Kui parlamendirühma liikmed Hiinast Eestisse naasid, said nad ootamatult teada, et olid külastanud riiki, mida iseloomustatakse pigem autokraatliku suurvõimuna, mis muuhulgas pehmet jõudu kasutades oma mõjujõudu maailmas pidevalt tugevdada püüab. Et südamlikel ja naeratavatel vastuvõtjatel võib mistahes varjatud motiive olla, ei tulnud Eesti rahvaesindajatele, kes kodumaal muidu nii terased ja tähelepanelikud on, isegi mõttesse.
Eestisse naastes said Hiina sõpradest riigikogu liikmed veel teada, et tegelikult toetab Hiina kaudselt või vähem kaudselt Venemaa sõda Ukraina vastu. Pea iga kord, kui keegi räägib Eestis sellest, mis on Ukrainas kaalul, leiab rõhutamist lihtne tõsiasi, et ukrainlased võitlevad ka meie, eestlaste, vabaduse eest, mis omakorda tähendab, et see, kes võitleb kasvõi kaudselt ukrainlaste vastu, võitleb ka meie vastu. Seegi tuli osale riigikogu liikmeist üllatusena.
Tänapäeval ei peeta kõige tulemuslikumaid sõdu relvade, vaid rahaga, strateegiliste laenude, kaubanduse, madalate hindade ja just nimelt pehme mõjutamisega, sõbralikkuse, naeratuste ja õlale patsutamisega. Õlale patsutamise suhtes tasub eriti tähelepanelik olla, sest kui mustkunstnik sulle ühe käega tähelepanu kõrvale juhtimiseks õlale patsutab, siis võid kindel olla, et teise käega võtab ta sul rahakoti, isikutunnistuse ja südametunnistuse taskust.
Hiina-Eesti parlamendirühma esimees Toomas Kivimägi kirjutas oma nägemuses visiidile järgnenu kohta muu hulgas: "Kõige taustal on mul piinlik Hiina suursaadiku ees Eestis, kes on väga tasakaalukas, konstruktiivne ja viisakas inimene, aga sai parlamendiliikmete soovi realiseerimise eest sellise süüdistuste laviini."
Ma olen enam kui kindel, et läbi aegade on saadikud, suursaadikud ja üldse diplomaadid olnud tasakaalukad, konstruktiivsed ja viisakad inimesed. On olemas isegi selline üldistav mõiste: "diplomaatiline" ja see iseloomuomadus tuleb alati kasuks, kui sa ajad mõnes teises riigis oma riigi asju. Diplomaat on enamasti ikka diplomaatiline, olgu ta siis Eesti, Läti, USA, Hiina, Põhja-Korea, Nõukogude Liidu või Natsi-Saksamaa diplomaat.
Hiinas käinud ja Hiina raha eest nende maad, majandust ja kultuuri tundma õppinud riigikogu liikmed on naasnuna ja meedia ning ka teiste riigikogu liikmete kriitilise tähelepanu alla sattununa oma tegemisi igati põhjendanud ega näe lõppkokkuvõttes, et nad oleksid midagi halba või taunimisväärset teinud.
Tundub, et väärtusruumi lugemisega on neil teatavaid raskusi, aga ega inimesed ei saagi kõigest ühtemoodi arvata, demokraatlik riigikord jätab igaühele võimaluse olla oma arvamusel ja õiguse oma arvamust ka vabalt väljendada ilma, et teda töölaagrisse või ümberõppekeskusesse saadetaks, nagu mõnes meist kaugel ida pool asuvas riigis kombeks.
Eneseõigustuslikest arvamusavaldustest on jäänud mulje, et absoluutselt kõik, sealhulgas teised poliitikud ja idaeksperdid, meediast rääkimata, on Hiina reisist ja visiidil osalejate motiividest valesti aru saanud ja tõlgendavad seda pahatahtlikult ainult puhtast õelusest. Kurjad klaperjahi korraldajad ja muidu rumalad on nii ajakirjanikud, riigikogu Tiibeti toetusrühma liikmed kui ilmselt ka peaminister Kristen Michal, kelle hinnangul kahjustas Hiina sõprusrühma reis riigikogu mainet.
Visiidil käinute sõnavõttudest kumabki läbi, kuivõrd vääriti arvavad nende kaasmaalased, aga Hiina kohta me neilt märkimisväärset kriitikat pole kuulnud. Ju siis ongi see üks hea ja õige riik, mille poole me peame imetlusega vaatama ja mida eeskujuks võtma, kui seda räägivad inimesed, kes on kohapeal käinud ja näinud kõike, mida neil lubati vaadata.
Filmis "Ristiisa II" ütles Frank Pentangeli hämara taustaga ärimehe Hyman Rothi kohta, et Vito Corleone tegi temaga äri, austas teda, aga kunagi ei usaldanud teda. Eesti Hiinaga aetav välispoliitika ongi lühidalt samasugune. Riigikogu amatöördiplomaadid on aktiivselt toomas sellesse võrrandisse ka usaldust, kahjuks adumata, et usalduse ärateenimiseks on vaja enamat kui sinu, su abikaasa ja su sõprade kinnimakstud turismireis.
Kõiki Vikerraadio päevakommentaare on võimalik kuulata Vikerraadio päevakommentaaride lehelt.
ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.
Toimetaja: Kaupo Meiel