Kopsuvähi sõeluuring võib saada üleriigiliseks

Tervisekassa hinnangul võiks seni pilootprojekti staatuses olnud kopsuvähi sõeluuring saada üleriigiliseks, sest kopsuvähk on haigus, mis diagnoositakse liiga hilja ja siis on haigestunut aidata juba väga raske.
Tartu linnas ja maakonnas lõppes tervisekassal eelmise aasta teises pooles kolm aastat väldanud teadusuuring, kus Tartu ülikooli teadlased koos kliinikumi arstide ja maakonna perearstidega piloteerisid, kuidas saaks Eestis viia läbi kopsuvähi sõeluuringut.
Selle teadusuuringu tulemusi analüüsides on tervisekassa otsustanud liikuda edasi Eestis kopsuvähi sõeluuringu üleriigilisele laiendamisele.
Tervisekassa sõeluuringute teenusejuht Maria Suurna ütles ERR-ile, et kopsuvähi sõeluuring ei saa ühekorraga teoks üle Eesti kohe sajaprotsendiliselt, vaid selle suunas liigutakse etappidena.
"Alustasime Tartu linnast ja maakonnast, kus selle aasta jooksul läheb sõeluuring edasi. Liitub ka Viljandi maakond ja plaanis on ka edasi liikuda järjest Ida-Virru ja ka Saare maakonda - vastavalt arstide, haiglate ja teistele spetsialistide võimekusele," rääkis Suurna.
Suurna sõnul näitasid esimesed kaks-kolm aastat päris hästi, et sõeluuringuga leiaksid spetsialistid üles kopsuvähid oluliselt varem.
"See ongi kopsuvähi sõeluuringu üks peamisi eesmärke - avastada võimalikult varakult kopsuvähk, sest kopsuvähk teatavasti on haigus, mis diagnoositakse liiga hilja, olukorras, kus ravi on väga halva prognoosiga ja inimesed ei ela enam kuigi kaua. Sõeluuring ongi ainus võimalus kopsuvähk piisavalt vara avastada, et saaks ravida ja et inimesed elaksid kauem," rääkis Suurna.
"Kopsuvähi sõeluuring tooks väga suurt kasu inimeste eluea pikendamisele kui ka tegelikult raha mõttes - mida varem avastada, seda lihtsam ja kiirem on ravi," ütles Suurna.
Neljapäeval tuli Tartu ülikooli kliinikumilt uudis, et sel aastal alustatakse esmakordselt Eestis südame- ja veresoonkonna haigust – kõhuaordi aneurüsmi – käsitleva uuringuga, et diagnoosida haigust juba varajases staadiumis. Tervisekassa ja Tartu ülikooli kliinikumi rahastatud pilootprojekti oodatakse 65-aastaseid mehi nii Tartust ja Tartumaalt kui ka Tallinnast ja Harjumaalt.
"See on esimene suurem riiklik mittevähi sõeluuring," ütles Suurna.
Hetkel on Eestis käimas ka eesnäärmevähi sõeluuringu piloot tervise arengu instituudi eestvedamisel. "Nii eesnäärmevähi kui ka ka aordi aneurüsmi puhul me räägime ikkagi uuringu piloteerimisest ehk siis teadusuuringust, et teada saada, kas selline sõeluuring oleks mõistlik Eestis teha," ütles Suurna.
Sõeluuringute kahjud on üldiselt tavaliselt päris väikesed, kuid siiski need esinevad.
"Näiteks psühholoogiline kahju on ju ka see, kui inimene ootab esmauuringu vastust ja ta ei tea, kas tal on kõik korras või on äkki hirmus uudis tulemas. Ja kuigi väga vähesed inimesed esmauuringu puhul saavad üldse teate, et nad vajavad mingeid lisauuringuid, siis ka see on psühholoogiline kahju, kui inimene saab teada, et midagi päris korras ei ole ja ta vajab lisauuringuid," selgitas Suurna.
Kopsuvähi ja rinnavähi sõeluuringu puhul on mängus ka meditsiinikiiritus ja ka seal vaadatakse-hinnatakse ja kontrollitakse väga täpselt, et kiirgus ja tervisekasu oleksid õiges balansis.
Eestis on praegu kolm riiklikku sõeluuringut - emakakaelavähi, rinnavähi ja
jämesoolevähi sõeluuring, mis on kasutusel juba 10-20 aastat.
Kuna nii rahvusvaheline kogemus kui ka Eesti kogemus näitab, et jämesoolevähi haigestumust esineb järjest rohkem ka nooremate seas, siis on Eesti alates sellest aastast hakanud allapoole liikuma jämesoolevähi sihtrühma vanusega.
"Kui eelmisel aastal olid kõige nooremad mehed ja naised, kes said sõeluuringu kutse, 60-aastased, siis 2025. aastal on noorimad 58-aastased. Euroopa soovitus ongi alates 50-ndast eluaastast inimesi kutsuda, ja me liigumegi selles suunas, et saaks ka nooremad inimesed - 50 pluss - jämesoolevähi sõeluuringule," rääkis Suurna.
Toimetaja: Mari Peegel