Kaitseministeerium: hoolimata kaotustest jätkavad Vene väed edenemist
Hoolimata kõrgetest kaotustest jätkavad Vene väed Ukrainas järk-järgulist edenemist ja hoiavad lahingutempot. Kurski oblasti lahingutes pole viimase nädala jooksul märgata olnud Põhja-Korea sõdureid, rääkis kaitseministeeriumi kaitsevalmiduse osakonna juhataja Gert Kaju.
Kaitseministeeriumi andmetel on Vene Föderatsiooni relvajõud viimase nädala jooksul hoidnud rindejoonel võrreldes eelnevate nädalatega sarnast taset – keskmiselt 168 rünnakut ööpäevas.
Seega, kui lääne ja Venemaa meediaväljaannetes on viimastel nädalatel üha rohkem kajastust leidnud lähenevad võimalikud rahuläbirääkimised, siis lahinguväljal see kuidagi ei peegeldu ja Vene väed jätkavad suurte inimkaotustega kurnamissõda, märgib ministeerium.
Vene relvajõud jätkavad aktiivse värbamisega, sealhulgas Peterburi piirkonnas, kus relvajõududega liitujatele makstakse aina suuremaid ühekordseid tasusid ja paremat palka. Ministeeriumi hinnangul viitab see sellele, et Vene relvajõud pingutavad rindel kaotuste korvamiseks ja uute üksuste formeerimiseks, et jätkata sõjategevusega ka 2025. aasta
Kaitseministeeriumi andmeid esitanud Kaju täheldas, et Kurski suunal ei ole viimase nädala jooksul kumbki pool märkimisväärset tulemust saavutanud. "Ei ole kaotatud oluliselt alasid ega ole ka juurde võidetud, nii et mõneti võib olla ka patiseis. Aga endiselt on ka seal lahingutegevus aktiivne."
Põhja-Korea sõdureid Kurski oblastis aktiivses lahingutegevuses viimasel nädalal olulisel määral märgata ei ole olnud. "See võib olla tingitud asjaolust, et nad on varasemalt ka kandnud üsna suuri kaotusi ja on viidud kuskile tagalasse ümbergrupeerimisele," sõnas Kaju.
Jätkuvalt ei saa ministeeriumi hinnangul välistada täiendava isikkoosseisu, sealhulgas kaudtule laskemoona ja suurtükiväe tehnika siirmist Põhja-Koreast Ukrainasse.
Donetski oblast ja Pokrovski suund on endiselt Vene relvajõudude pealöögi suund. Vene väed on sellel suunal jätkanud järkjärgulist edenemist ja territoriaalselt vallutasid nädalaga umbes 25 ruutkilomeetrit alasid.
"Selles suunas me saame öelda seda, et Vene relvajõud liiguvad aeglaselt, kuid siiski nad liiguvad edasi, hoolimata sellest, et nad kannavad üsna märkimisväärseid kaotusi oma isikukoosseisu osas," märkis Kaju.
Selle nädala jooksul langes Vene relvajõudude kätte Velika Novossilka asula, kust Ukraina relvajõud olid sunnitud tagasi tõmbuma. Asula ümbruses algasid ägedamad lahingud ja ümberpiiramine ligi kaks kuud tagasi.
Märkimisväärne on Velika Novossilka vallutamine ka seetõttu, et sel suunal toimusid 2023. aasta suvel Ukraina relvajõudude vasturünnakud ning tookord Ukraina poolt tagasivallutatud alad on nüüdseks tagasi Vene vägede kontrolli all.
Ministeeriumi hinnangul on võimalik, et järgnevatel nädalatel suunavad Vene väed osa ressurssi Velika Novosilka suunalt Pokrovski suunale, et lõigata ära linna varustusteed ja niimoodi võimaldada linna täielik isoleerimine.
2024. aastal hõivas Vene Föderatsioon täiendavalt ligi 3200 ruutkilomeetrit alasid – Ida-Virumaa suurus on võrdluseks ligi 3000 ruutkilomeetrit.
Peamiselt edenesid Vene väed Donetski oblasti suunal, kus suudeti alates septembrist vallutada juurde umbes 10 protsenti kogu oblasti territooriumist.
Suurem Vene vägede edenemine algas augustis ja praeguse seisuga ei ole see kulmineerunud.
2023. aasta suvel Ukraina vastupealetungi käigus vallutatud aladest (üle 500 ruutkilomeetri) on samuti alles jäänud ligikaudu 200 kilomeetrit. "See näitab, et hoolimata kõrgetest kaotustest, tuhat pluss ööpäevas, jätkavad nad edenemist ja hoiavad tempot. Mis sest, et see on võib-olla aeglane, aga see eest on ta järjepidev," sõnas Kaju.
Toimetaja: Valner Väino