Eleringi juht: Leedu elektrijaama seiskumine põhjustas kerge ärevuse
Laupäeval, kui kolm Balti riiki testisid oma elektrisüsteemide saartalitluse võimekust, langes rivist üks Leedu elektrijaam, mis tingis sageduse hetkelise languse süsteemis ning see oli hetk, mil juhtimisruumis väike ärevus tekkis, ütles "Aktuaalses kaameras" süsteemihalduri Elering juht Kalle Kilk.
Balti riigid ühendasid end laupäeva hommikul lahti Venemaa elektrivõrgust ning enne pühapäevast ühendamist Mandri-Euroopa võrguga viidi läbi niinimetatud saartalitluse katse, et teada saada, kas ja kuidas suudavad kolm riiki ise oma elektrisüsteemi toimimise tagada.
Kilgi sõnul on katse seni olnud edukas ning sagedust elektrivõrgus on suudetud hoida. "Sagedus on olnud nii stabiilne, nagu on pidanud olema. Nende testide ajal, kui me tahtsime aru saada, kas me süsteemid töötavad õigesti, siis väikseid hälbeid oli, nagu pidigi olema," lausus ta.
Samas läks pulsi sagedus kõrgemaks, kui üks Leedu elektrijaamadest töötamast lakkas, nentis Kilk.
"Lisaks plaanitud katsetustele juhtus ka üks lisasündmus ehk Leedus lülitus üks elektrijaam välja. Katsetuste mõte ongi see, et me tulevikus oleksime valmis, kui mingi ootamatus juhtub, et siis sellest mingit jama ei tekiks. Testi käigus üks selline sündmus tuli planeerimatult, aga see järeldus ongi, et kõik läks hästi, sest saime süsteemi stabiilsena hoidmisega hakkama. Kuigi tervisele see ei pruukinud hästi mõjuda, sest kõik, kes olid sel hetkel juhtimisruumis, nähes sagedust kukkumas täiesti ootamatu koha peal, tundsid kerget ärevust;" rääkis Kilk.
Venemaaga suhtlemine toimus lahtiühendamise ajal viisakalt, ütles Eleringi juht.
"Kui me neid teavitasime, et no nii, nüüd on aeg lahku minna, siis sellele vastus oli igati viisakas ja vinks-vonks. Ja mis peale seda (Venemaal) on juhtunud, meil tegelikult infot ei ole," lausus Kilk.
Pühapäeval tehakse veel väiksed testid, et vaadata, kas pinge reguleerimisega saadakse sama hästi hakkama, kui saadi sageduse reguleerimisega, ning siis toimub ühendamine Poola elektrivõrguga, ütles Kilk.
See, et kolme Balti riiki ühendab siis Mandri-Euroopa elektrisüsteemiga vaid üks Poola ühendus, oli ette teada ning selleks ollakse valmis, lisas ta.
"Selle süsteemi disainimisel võetigi arvesse, et tulevikus on väga suur tõenäosus, et me mingitel hetkedel peamegi eraldi toimima. Tänu sellele meile Baltimaadesse ehitatigi sellised süsteemid, mis tagavad igal ajahetkel meie võimekuse ka kolmekesi eraldiseisvana hakkama saada," lausus Kilk.
Toimetaja: Marko Tooming