Oluline esmaspäeval, 10. veebruaril kell 22.55:

- Ukraina korraldas õhurünnaku Krasnodari krai naftarajatistele;

- Šmõhal ja Tusk rääkisid kaitsekoostöö teemadel;

- Ukraina teatas 61 Vene ründedrooni allatulistamisest;

- Moskva teatas 15 Ukraina drooni allatulistamisest kuues oblastis;

- USA asepresident Vance kohtub Zelenskiga;

- ISW: Põhja-Korea kasutab sõda Ukrainas katsepolügoonina;

- USA ootab Ukraina julgeoleku tagamist Euroopalt;

- Ukraina andmetel kaotas Venemaa ööpäevaga 1170 sõdurit.

Šmõhal ja Tusk rääkisid kaitsekoostöö teemadel

Ukraina peaminister Denõss Šmõhal ja Poola valitsusjuht Donald Tusk pidasid esmaspäeval vestluse, mille käigus arutati kahe riigi koostööd kaitsesektoris ja logistika tõhustamist, vahendas uudistekanal Ukrinform.

"Mul oli sisuline vestlus Poola peaministri Donald Tuskiga. Arutasime meie riikide koostööd olulistes valdkondades ehk eelkõige kaitsesektoris ja logistika tõhustamises. Tänasin Poolat 46. sõjalise abipaketi eest," ütles Šmõhal.

"Piiriületuspunktide kaasajastamine ühispiiril viidi läbi muu hulgas USA Rahvusvahelise Arengu Agentuuri (USAID) toel. Leppisime Donald Tuskiga kokku piiritaristu edasise arengu soodustamises ja eelkõige Euroopa Investeerimispanga kaasamisel," rääkis Ukraina valitsusjuht.

Šmõhal märkis, et Poola Euroopa Liidu Nõukogu eesistumise ajal loodab Ukraina teha olulisi edusamme oma suhete süvendamisel ühendusega.

Samuti avaldas peaminister tänu Poolale vankumatu toetuse eest Ukrainale täiemahulise sõja ajal Venemaaga.

Ukrinformi andmetel allkirjastasid ettevõtted Ukroborinprom ja Poola PGZ koostöömemorandumi laskemoona tootmise ja sõjavarustuse hooldamise vallas.

Ukraina korraldas õhurünnaku Krasnodari krai naftarajatistele

Venemaa sotsiaalmeediakanalites levivate teadete kohaselt, kõlasid Afipskis ja Kubani Slavjanskis asuvates naftatöötlemistehastes plahvatused ning seal oli kuulda õhutõrjeüksuste tulistamist. Afipski külas filmisid pealtnägijad tulekahju.

Samal ajal kukkusid Krasnodari ühte elurajooni droonirusud. Kohalikud võimud teatasid, et drooni tulistas linna kohal alla Vene õhutõrje ja selle tükid tabasid hoone 19. korrusel asuvat tehnilist sektsiooni. Keegi viga ei saanud.

Ukrainian drones struck the Afipsky oil refinery in Krasnodar Krai overnight. "Debris" from a downed drone also hit a residential building. Russia's MoD claims 15 drones were shot down over its territory. pic.twitter.com/IeeeaknGGD

— NOELREPORTS (@NOELreports) February 10, 2025

Rünnakut kinnitas kaudselt ka Ukraina riikliku julgeoleku- ja kaitsenõukogu desinformatsiooni vastu võitlemise keskuse juht Andri Kovalenko. "Tundmatud droonid ründasid Krasnodari, samuti Krasnodari territooriumil asuvat Afipski naftatöötlemistehast," kirjutas ta sotsiaalmeedias.

Tema sõnul on tegemist Venemaa ühe võtmetähtsusega naftatöötlemistehastega, mille võimsus on 6,25 miljonit tonni naftat aastas.

See mängib strateegilist rolli Venemaa sõjatehnika kütusega varustamisel, eriti lõunasuunal. Asukoht Krasnodari krai territooriumil muudab selle oluliseks logistikakeskuseks sõjaväes kasutatava diislikütuse ja lennukipetrooleumi tarnimisel, rõhutas Kovalenko. Tema sõnul pole seepärast Afipski rafineerimistehas mitte ainult tööstusrajatis, vaid ka Venemaa sõjalise taristu oluline element.

Krasnodari krai kuberneri Venjamin Kondratjevi sõnul süttis Afipski külas allatulistatud droonirusude tõttu eramu.

Ukraina on ka varem korduvalt teinud droonirünnakuid Krasnodari krais asuvatele sihtmärkidele.

Läti tarnib Ukrainale soomustransportööre Patria

Läti kaitseministeerium tellis tootjalt Patria 6x6 soomustransportöörid, mis tarnitakse Ukraina relvajõududele, teatas ministeerium esmaspäeval.

Ukrainale soomusmasinate tarnimine ei mõjuta varem Läti relvajõudude vajadusteks esitatud tellimuse mahtu ja ajastust, lubas ministeerium.

Lätis toodetud soomusmasinad jõuavad Ukraina kaitsjateni käesoleva aasta jooksul. Soomukid tarnib as Defense Partnership Latvia. Rahastuse suurust ja sõidukite arvu ministeerium ei avalda.

2024. aastal andis Läti Ukrainale sõjalist toetust enam kui 0,25 protsendi ulatuses sisemajanduse kogutoodangust (SKT) ning sama suur toetus on kavandatud ka tänavu ja järgmisel aastal.

"Me mitte ainult ei toeta Ukrainat võitluses okupantidega, vaid testime soomusmasinaid ka tegelikes lahingutingimustes, mis võimaldab Läti relvajõududel teha kasulikke järeldusi," ütles kaitseminister Andris Sprūds.

Soomukite Patria 6x6 tootmine on osa Läti, Soome, Rootsi ja Saksamaa vahelisest koostööprogrammist. 30. augustil 2021 allkirjastas Läti soomukite Patria 6x6 ostu üldlepingu, tellides rohkem kui 200 soomukit.

Ukraina teatas 61 Vene ründedrooni allatulistamisest

Ukraina õhutõrje tulistas ööl vastu esmaspäeva alla 61 Shahed-tüüpi ründedrooni, aga ka teist tüüpi simulaatordroone, teatasid Ukraina relvajõud sotsiaalmeedias.

"Kella üheksases seisuga oli kinnitatud 61 Shahed-tüüpi drooni ja muud tüüpi droonide allatulistamine Kiievi, Harkivi, Poltaava, Sumõ, Tšernihivi, Kirovohradi, Hmelnõtski, Dnipropetrovski, Zaporižžja, Mõkolajivi ja Hersoni oblastis," seisab teates.

Lisaks tehti kahjutuks ka 22 vaenlase simulaatordrooni.

"Vaenlase rünnaku tagajärjel said kannatada Sumõ, Harkivi, Poltaava ja Kirovohradi piirkonnad," teatas Ukraina õhuvägi.

Ohvritest ega kahjustustest ei teatatud.

Moskva teatas 15 Ukraina drooni allatulistamisest kuues oblastis

Õhutõrje tulistas öösel kuue Venemaa piirkonna kohal alla 15 Ukraina drooni, teatas Vene kaitseministeerium esmaspäeval. 

"Õhutõrje hävitas möödunud ööl 15 Ukraina mehitamata lennuvahendit, neist seitse tulistati alla Krasnodari krais, kolm Brjanski oblastis, kaks Rostovi oblastis ning üks Belgorodi ja Kurski oblastis ning Krimmis," teatas ministeerium. 

USA asepresident Vance kohtub Zelenskiga

USA asepresident J.D. Vance kohtub järgmisel nädalal Müncheni julgeolekukonverentsil Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskiga, teatas oma allikatele viidates meediakanal CBS News.

Zelenski juhib Ukraina delegatsiooni 14. veebruaril algaval iga-aastasel julgeolekukonverentsil, millest kavatseb osa võtta ka Vance.

Teadet vahendanud Ukraina uudisteagentuur Ukrinform meenutas, et vaid kaks päeva tagasi ütles USA president Donald Trump ajakirjanikele, et kavatseb lähipäevil Ukraina liidriga isiklikult kohtuda.

"Tõenäoliselt kohtun järgmisel nädalal president Zelenskiga ja ilmselt räägin ka president Putiniga," ütles Trump toona.

Täpsemalt midagi nende plaanide kohta aga ei avalikustatud.

USA presidendi riiklik julgeolekunõunik Mike Waltzi ütles pühapäeval, et USA on valmis tegutsema aktiivselt Ukraina sõja lõpetamiseks, kuid sõjajärgsed julgeolekutagatised Kiievile peaks võtma endale Euroopa.

Waltzi sõnul saabub järgmisel nädalal Euroopasse Ühendriikide delegatsioon, mida juhib asepresident Vance, et arutada sõja lõpetamise võimalusi. Ka Donald Trump ise on valmis tegutsema, kinnitas Waltz.

ISW: Põhja-Korea kasutab sõda Ukrainas katsepolügoonina

Põhja-Korea kasutab Ukraina sõda omaenda sõjaliste võimete katsepolügoonina, seisis pühapäeval avaldatud mõttekoja Sõjauuringute Instituut (ISW) raportis. 

Venemaa ilmselt pakub Põhja-Koreale drooni- ja raketitehnoloogiat vastutasuks Kurski piirkonnas sõdivate Põhja-Korea vägede eest. Jaapani meediakanal NHK teatas mitmele Venemaa ja Põhja-Korea suhetega kursis olevale allikale viidates nädalavahetusel, et Venemaa on nõustunud aitama Põhja-Koread eri tüüpi droonide väljatöötamisel ja masstootmisel vastutasuks Põhja-Korea vägede eest, kes toetavad Venemaa sõjategevust Ukraina vastu.

NHK tõi välja, et Venemaa ei soovi jätkuvalt aidata Põhja-Koreal tuumarelvi arendada, sest kardab, et Põhja-Korea tuumakatsetused võivad veelgi pingestada suhteid Ameerika Ühendriikidega ja muuta suhted Hiinaga keerulisemaks.

Ukraina president Volodõmõr Zelenski märkis laupäeval, et Venemaa saadab Põhja-Koreasse spetsiaalselt kaasaegset tehnoloogiat, mille seas on ka droonitehnoloogia. 

President teatas päev varem uudisteagentuurile Reuters, et tuhanded Põhja-Korea sõdurid on pärast lühikest pausi naasnud aktiivsesse võitlusse Kurski oblastis. Seal tegutsev Ukraina brigaad avaldas 8. veebruaril video, milles on ilmselt näha Põhja-Korea vägesid, kes korraldavad Kurski oblastis koos Vene vägedega rünnakuid.

Lõuna-Korea allikad teatasid hiljuti, et Venemaa tõmbas 2025. aasta jaanuari keskel Põhja-Korea väed Kurski oblasti lahinguväljalt ära tõenäoliselt puhkamiseks ja taastumiseks või selleks, et mõelda, kuidas neid vägesid tõhusamalt kasutada.

"ISW hinnangul kasutab Põhja-Korea sõda Ukrainas omaenda sõjaliste võimete katsepolügoonina," võeti raportis kokku.

USA ootab Ukraina julgeoleku tagamist Euroopalt

USA on valmis tegutsema aktiivselt Ukraina sõja lõpetamiseks, kuid sõjajärgsed julgeolekutagatised Kiievile peaks võtma enda kanda Euroopa, ütles USA presidendi riiklik julgeolekunõunik Mike Waltz.

"Eurooplased peavad võtma vastutuse selle konflikti eest. President [Donald] Trump teeb sellele lõpu. Ja siis on julgeolekugarantiide osas see täielikult eurooplaste kanda," ütles Waltz telekanali NBC Newsi saates.

Ta märkis ka, et Washington kavatseb arutada Kiievile antava abi "kulude hüvitamise" küsimust, eelkõige Ukraina loodusvarade lepingute kaudu.

Ukraina andmetel kaotas Venemaa ööpäevaga 1170 sõdurit

Ukraina relvajõudude pühapäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele sõjas alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:

- elavjõud umbes 850 490 (võrdlus eelmise päevaga +1170);

- tankid 10 001 (+9);

- jalaväe lahingumasinad 20 813 (+16);

- suurtükisüsteemid 22 879 (+35);

- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 1273 (+0); 

- õhutõrjesüsteemid 1059 (+3);  

- lennukid 370 (+1);

- kopterid 331 (+0);

- operatiivtaktikalised droonid 24 623 (+137);

- tiibraketid 3054 (+0);

- laevad / kaatrid 28 (+0);

- allveelaevad 1 (+0);

- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 36 638 (+109);

- eritehnika 3740 (+1).

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.