Sotsiaaldemokraadid teevad esmaspäeval koalitsiooninõukogule ettepaneku erakonnaseaduse muutmiseks nii, et üks inimene ei tohiks aastas annetada erakonnale üle 100 000 euro.

"See on eelkõige kantud murest, et näeme praegu eelkõige maailmapoliitika näitel, tegelikult oleme näinud osaliselt ka Eesti poliitikas, kuidas suur raha võib mõjutama hakata poliitikat," ütles Läänemets ERR-ile, lisades, et talle tekitab muret Elon Muski tegevus Ameerika presidendi juures, kus Musk on vähendanud kulutusi ka demokraatiaprogrammidele, mis on väikeriikide iseseisvust toetanud.

"Meil on ka Eestis konservatiivseid erakondi, kelle suurem osa finantsvahenditest tuleb ühe rikka inimese käest. Kui vaatame Isamaad, siis see on konkreetne ohu näide Eestile. Viimaste aastate jooksul Parvel Pruunsild on annetanud Isamaale kaks miljonit eurot," lausus Läänemets. 

2023. aastal annetas Pruunsild Isamaale 700 000 eurot, eelmisel aastal 400 000 eurot. 2023. aastal annetas ta ka Eesti Konservatiivsele Rahvaerakonnale (EKRE) 300 000 eurot.

"Ilmselgelt ühel inimesel on erakonna ja Eesti poliitika üle võimalik saada suur mõjuvõim," nentis Läänemets.  

"Meie ettepanek on see, et peaksime tegema nii, nagu päris mitmetes teistes Euroopa riikides, näiteks nagu Soomes, et üks inimene aastas ei saa üle teatud summa annetada. Meie ettepanek on, et 100 000 eurot võiks olla see piir, sellest rohkem ei tohi annetada," rääkis ta. 

Erakondadele tehtud annetused on Eestis avalikud. Küsimusele, miks sellisel juhul, kui valijad rahastaja toetusest erakonnale teadlikud on, annetuste summat siiski piirama peaks, küsis Läänemets vastu, kas see, kui keegi ostab seaduseid ja suunab partei liini, on puhas rahva võim.

"Me näeme järjest rohkem, et raha eest tehakse valimisi, on võimalik mõjutada inimeste arvamust, käitumist, tulemusi. See tähendab, et iga inimese hääl on demokraatlikel valimistel oluliselt väiksema mõju ja kaaluga. Minu hinnangul on mure selles, et võime jõuda Lääne-Euroopaga ühel hetkel sinnamaale, kus miljardärid otsustavad meie eest ja see ei ole enam esindusdemokraatia. Ma arvan, et see, mis Ameerikas toimub, on tegelikult häirekell ja väga halb näide. Sellest peaks õppima, seda ennetama praegu."

Küsimusele, kas see pole teistpidi demokraatiat õõnestav, kui ühed erakonnad lähevad selgelt teise erakonna eduootust kärpima seadusemuudatuse ettepanekuga, vastas Läänemets, et raha ei peaks demokraatlikke valimistulemusi määrama. 

"Demokraatlikud valimistulemused peaksid sõltuma sellest, kui hästi sa tööd teed, milliseid ideid välja pakud, kui head inimesed sinu erakonnas on. Mitte see, kui palju sinu erakonnas on raha. Sotsiaaldemokraadid on sellel arvamusel kogu aeg olnud. Oleme varem teinud ettepanekuid valimiskuludele ülempiiri seadmiseks, ühtlustada ära kõik reklaamivõimalused või mahud kõikidele erakondadele. Kindlasti nendest teemadest räägime täna ka," rääkis erakonna esimees. 

Läänemets märkis, et erakonnaseadust on tarvis muuta niikuinii. Näiteks on ERJK öelnud, et ei saa kätte informatsiooni kolmandatelt osapooltelt ning selleks on vaja seadusemuudatusega luua võimalused.

Seadusemuudatus tuleks sotside esimehe sõnul vastu võtta veel enne kohalikke valimisi.

Reinsalu: Läänemets muretseb oma partei väljavaadete pärast

Isamaa esimehe Urmas Reinsalu sõnul on oluline rahastuse läbipaistvus ja see, et toetus ei oleks tehingulise iseloomuga. Läänemetsa ettepaneku taga näeb ta aga muret erakonna väljavaadete pärast.

"Asetame asja laiemasse konteksti. Minu jaoks on probleem selles, et sotsidel on liiga suur mõju Eesti poliitikale. See on reaalsus ja see ma arvan, mõjub meie poliitika kvaliteedile mittetervendavalt," ütles Reinsalu.

Reinsalu sõnul on valitsuskoalitsioon lubanud 2023. aasta kevadest esitada ettepanekud erakondade rahastamise läbipaistvuse suurendamise seadusemuudatuseks. "Selle kohta pole praegu olnud kippu ega kõppu. Kui neil on konkreetseid ettepanekuid, siis kindlasti me kujundame oma seisukoha selles osas," ütles ta.

Isamaa esimehe sõnul toetavad inimesed erakonda nii oma sõnaga kui ka rahaliselt ja see peegeldab inimeste rahulolematust praeguse valitsuse tööga.

"Eks selge on see, et ega valitsuskoalitsiooni loogikas meil on suured käärid riigieelarvelise rahastamise puhul, mis puudutab seda, et Isamaa on Taavet, kes võitleb Koljatiga, silmas pidades valitsusparteide riigieelarvest saadavat raha," sõnas ta.

Reinsalu konkreetse ettepaneku üle ei spekuleeri. "Kui selle eesmärk on ka riigieelarvest tuleva disproportsiooni betoneerimine, mis on tekkinud mehaaniliselt valimistulemuse järgi, siis see kindlasti on ühiskonna jaoks probleem."

Küsimusele, kas tema hinnangul on see demokraatia seisukohalt mure, kui mõne erakonna rahastajate seas on liiga suur osakaal ühel inimesel, vastas Reinsalu, et oluline on rahastuse läbipaistvus. 

"Oluline on, et kuidagipidi ei tohi ükskõik milline toetus olla tehingulise iseloomuga. See, mis puudutab Läänemetsa muresid, siis ma arvan Läänemets muretseb praegu oma partei väljavaadete pärast ja võimuliidu poliitika jätkamise perspektiivi pärast," rääkis Reinsalu.