"Pealtnägija" pidas Pruunsillaga läbirääkimisi mitu aastat, aga pangaomanik ja parteide suurtoetaja on loobunud kaameraintervjuudest, tuues põhjenduseks, et ei soovi olla avaliku elu tegelane.

Vanemate lahkumineku järel üksikema kasvatada olnud Parvel Pruunsild õppis Tartu 7. keskkoolis ehk tänases Karlova koolis. Noor tegeles aktiivselt spordi ja koorilauluga ning paistis silma võimeka organiseerijana. 

Tartu poistekooris alanud ja hiljem Tartu üliõpilaskorporatsioonis karastunud sõprus minister Margus Tsahkna, lennundustegelase ja poliitiku Toomas Uibo ning endise Tartu abilinnapea Priit Humalaga jagatud maailmavaated võimestasid Pruunsilla hilisemat karjääri.

Lapsepõlvesõber ja Eesti 200 fraktsiooni liige Toomas Uibo meenutas, et juba kooliajal oli Pruunsillal äritunnetust.

"Kooli diskodele sai müüdud pileteid, mis toona võib-olla ei olnud nii tavaline. Selle eest ostsime sinna limonaadi ja pirukaid ja need olid teistmoodi ajad ja siis ikka oli väike kasum ka alati."

1990. aastate algul oli Pruunsild Tartu Ülikooli rahanduse ja panganduse eriala üliõpilane ning korporatsioon Sakala aktiivne liige.

1992 sügisel valitses äsja taasiseseisvunud Eestis Venemaa nafta embargo tõttu totaalne küttemasuudi puudus ja suur osa ülikoolilinnast läks talvele vastu teadmatuses, kas kevadeni üldse välja venitab. Pruunsild asutas koos tudengitest sõprade Vahur Volli ja Marek Kernaga AS-i Mull, mis asus Leedust rongidega kütust importima.

"Ja siis see tarnija küsis, et "Noh, poisid! Palju te kütust siis tahate?" Me ütlesime, et mida rohkem seda uhkem. "Okei, viis ešeloni, viis koosseisu sobib?" Me ütlesime, et sobib väga hästi," meenutas Pruunsilla endine äripartner Marek Kerna. 

"/…/ ja kui jõudsime Tartusse, siis ootasime neid päevi ja viiendal päeval mõtlesime, et ei tulegi, et see on üks suur nali. Ja siis helistati meile Tartu raudteejaamast, et "Kuulge Mull, teile saabus esimene koosseis masuuti." Ja siis tuli teine kõne, kolmas kõne ja neljas kõne ja kui oli viies koosseis kohal, siis olid juba raudteejaama inimesed jube närvis, et "Kuulge mullipoisid, viige oma vagunid ära, sest meil ei ole liikumisruumi"."

Üks hetk oli Mulli-meestel Tartu vaksalis 154 tsisternvagunit ehk 10 000 tonni masuuti, aga toonane Tartu energeetikaamet ei suutnud leida võimalust, kuidas raha tudengitele piisavalt kiiresti ära maksta. Kerna sattus pingete haripunktis isegi maohaavadega haiglasse, aga lõpuks – koguni kerge juurdehindlusega - diil siiski sündis.

Samal ajal, kui ajalehed kirjutasid noormeestest kangelaslugusid, asutasid Voll, Kerna ja Pruunsild 1992. aasta augustis juba uue ettevõtte Liivimaa Lombard. Pandimajast võrsus ajapikku laenukontor, mille ärimudel põhines muu hulgas klientidel, keda teised pangad ära põlgasid ja samas, kellega nemad vajadusel üsna jõhkralt ringi käisid.

Delfi uuriv ajakirjanik Martin Laine sõnas, et toona oli säärane äri täiesti seaduslik, kuid laenuhai maik oli meestel küljes.

"Selline kooslus võib tuua olukorra, kus on väga palju traagikat, kus inimesed jäävad oma kodudest ilma või peavad tagasi maksma lõpuks võlgu jäädes väga palju suurema summa kui nad üldse laenasid ja seetõttu võis seal äris olla väike laenuhai mulje küljes."

Liivimaa Lombard muutis peagi nime Balti Investeeringute Grupiks ehk BIG-iks, hankis 2005. aastal pangalitsentsi ja on kasvanud tänaseks rahvusvaheliseks pangaks, mis teenindab 170 000 klienti üheksas riigis ja firma kasum oli mullu 35 miljonit eurot.

"Ta ei ole samas kaalukategoorias, kus sul on Swedbank ja SEB, aga tugev kohaliku kapitaliga pank Eestis," sõnas kodanikuaktivist ja SA Liberaalne Kodanik juht Tarmo Jüristo "Pealtnägijas".

Pankur Heldur Meerits meenutas tolleaegseid pealkirju, kus BIG-i omanikud on üsnagi märkimisväärselt dividendi võtnud.

Esimest korda kerkis Pruunsilla nimi teravamalt avalikkuse ette iibe küsimuses. Ärimees, kellel on kahe abielu peale seitse last, oli varem juba loonud ja toetanud MTÜ-sid, mis edendasid rahvuse taastootmist. 

Spekulatsioon tekkis aga, kui grupp ettevõtjaid eesotsas Pruunsillaga andsid 2016. aasta lõpus kolmanda lapse toetuse tõstmise poolt hääletanud erakondadele kokku 800 000 eurot. Ettevõtjate sõnul oli see erakonnale tänutäheks iibeprobleemiga tegelemise eest. Üks aktsiooni osaline oli Hansapanga looja ja praegune LHV nõukogu liige Heldur Meerits.

"No see initsiatiiv oli kahtlemata Parvel Pruunsilla poolt," sõnas Meerits. "Ja ilmselt tema oligi see keskpunkt, kelle juurde need n-ö niidid kokku jooksid. "

Tarmo Jüristo meelest jäi üleüldiselt mulje, et tegu oleks olnud justkui seaduse ostmisega, kuna rahad liikusid alles pärast kolmanda lapse toetuse seaduse vastuvõtmist erakondade kontodele. 

"Inimesed saavad annetusi teha igal hetkel, aga see oli väga selgelt seotud kolmanda lapse toetuse vastuvõtmisega – see öeldi välja ja siis ajakirjandus tõepoolest tõstatas põhjendatud küsimuse, et kui see raha seal niimoodi tagantjärele liikus, siis kes teab, et ei olnud enne seda kokkulepet, mis hakkab tõesti välja paistma väga selle seaduse ostmise moodi."

Heldur Meeritsa sõnul toimusid tegelikult sündmused ikkagi vastupidises järjekorras. 

"Enne need erakondade poolt tehtavad sammud ja siis toetus," täpsustas pankur. Mees lisas ka, et tema eelnevalt erakondadega antud teemal ei rääkinud ning teiste kohta seda öelda ka ei oska. "Ega ma nii palju ka teisi üle ei kuulanud, mida tegid siis ja mida sa tegid üleeile ja mida üleüleeile."

Kodanikuaktivist ja liberaalse ​​mõjuorganisatsiooni SALK eestvedaja Tarmo Jüristo ning Delfi Grupi uuriv ajakirjanik Martin Laine on aastate jooksul Pruunsilla mõju tõusu põhjalikult kaardistanud. Lisaks iibe- ja perepoliitika mõjutamisele võitles ta nende sõnul teise pensionisamba vabatahtlikuks muutmise nimel kuni selleni, et 2022 loodud Kaja Kallase valitsuses maandusid ministrikohtadele mitmed Pruunsilla inimesed.

"Ilmselt oli päris vähe neid, kes oleksid osanud ennustada või öelda, et Kristjan Järvan või Lea Danilson-Järg võiksid olla seal eesotsas ja ministrikohtadel," sõnas Jüristo. "Keegi tahtis neid ja siin jällegi seda seost on kellelgi teisel võimatu tõmmata, kui temal endal, aga... See seos on seal olemas, et nii Järvan kui ka Järg on olnud Parveli üsna lähedased kaastöötajad."

Rahandusminister ja Reformierakonna liige Jürgen Ligi tõdes samuti, et Pruunsillal on tegelikult väga palju mõjuvõimu erakondade üle. "Erakonna majanduslik seis on otseses sõltuvuses Parvel Pruunsillast ja kõik ka teavad, missugust poliitikat ta tegelikult tahab erakonnalt ja nende asjade seos tegelikult on väga halb poliitiline kultuur."

Kuigi Pruunsild on aastate jooksul sponsoreerinud teisigi erakondi, paistab eredalt silma just Isamaa heldekäeline toetamine ka erakonna jaoks rasketel aegadel.

"Pealtnägijas" väidetakse, et nii mõnedki mõttetalgud ja parteikoosolekud erakonna liidritega on toimunud Pruunsilla kodus, Tartust 25 kilomeetri kaugusel Vooremaal, mille kompleksi kuuluvad välibassein, korvpalli- ja tenniseväljak ning privaatne liivarand.

Isamaa erakond lükkab aga jutud "Pruunsilla taskuparteiks" olemisest ja "Elistvere paruni" tellimuse täitmisest kategooriliselt tagasi – muu hulgas ka "Pealtnägija" saates juba kaks aastat tagasi.

Juhuse tahtel kuulas kaitsepolitsei kaks aastat tagasi samal ajal juba Pruunsilda salaja pealt ning loetud kuud pärast "Pealtnägija" intervjuud lõhkes uudispomm. Kaitsepolitseiamet kahtlustas Tartu abilinnapead Priit Humalat ja Parvel Pruunsilda korruptsioonikuriteos seoses Kuperjanovi tänaval asuva Eesti Rahva Muuseumi (ERM) endise majaga.

Süüdistuse kohaselt suunas Pruunsild omaaegset koorivenda, et linn mõjutaks magusas kohas hoone müüki nii, et selle saaks soetada korporatsioon Sakala, kuhu Pruunsild kuulub. 

Pärast pikka ja vihast kohtuvaidlust mõistis esimese astme kohus tänavu jaanuaris mõlemad mehed õigeks.

Delfi uuriv ajakirjanik Martin Laine meenutas, et üks kohtuprotsessi võtmeküsimus oli see, kas Pruunsild ja Humal, kes olid omavahel tuttavad, on seotud isikud. 

"Minu jaoks oli võib-olla üllatav asi see, et kohus leidis, et justkui nad ei ole seotud isikud ehk siis kui poliitik teeb oma doonori suhtes otsuseid, siis justkui jääb kehtima praeguse seisuga arusaam, et see ei saagi olla korruptiivne," rääkis Laine.

Protsessi käigus ette loetud ja ette mängitud kõned ning kirjavahetus näitasid, et prominentsel pankuril on siiski väga suur sõnaõigus Isamaa siseelus.

Kodanikuaktivist Jüristo sõnul oli Pruunisillal õigus lausa inimesi ühest positsioonist teise liigutada.

"Pruunsild helistas kellelegi ja ütles, et tõstke inimesed ühest positsioonist teise või klassifitseerige nad, kus olid staarid. Neil oli kolm kihti kandidaatidest ja see minu jaoks, ise tegeledes ka igapäevaselt andmetega ja kandidaatide tugevuste hindamisega, viitab väga otseselt sellele, et seal on tõsine andmetöö taga," ütles Jüristo.

Üks asi on väited vastuvaidlemise mittesallimisest erakonna sees, aga fakt on, et Pruunsild on väga varmas oma kriitikuid kohtusse andma.

Juba kaks aastat vältab tema protsess reformierakondlasest rahandusminister Jürgen Ligiga, kes Pruunsilla hinnangul seostas pahatahtlikult pensionisamba vabaks laskmist Bigbanki majanduslike huvidega.

Sama kohtuasja raames said hagid kaela ka Eesti Vikipeedia juht Ivo Kruusamägi ja Andrus Ansip, kuid mõlemad vaidlused lõppesid pankuri jaoks edutult. 

Teadaolevalt värskeima hagihoiatuse sai Delfi Meedia ajakirjanik Martin Laine, kes tegi loo Pruunsilla ja Humala avalikul kohtuistungil kõlanud lindistustest.

"Parvel Pruunsild on näidanud, et ta on väga agar enda õiguste kaitsja ja kaevanud kohtusse ikka väga palju inimesi ja mitte tingimata isegi faktiväidete esitamise eest, vaid ka väärtushinnangute esitamise eest, arvamuse esitamise eest. Antud juhul ei ole isegi küsimus üldse mingisugustes väidetes, vaid puhtalt selles, kas ma üldse tohtisin seda kirjutada ja tema leiab, et ei tohtinud," sõnas Laine.