Ameerika Ühendriikide vastne president Donald Trump on andnud värskelt tormihoiatuse oma naabritele Kanadale ja Mehhikole ning Hiinale. "Millised on aga Trumpi tegelikud kavatsused ja milline võib olla kaubandussõja globaalne mõju?

Trump on väitnud tariifid ei tekita inflatsiooni, vaid hoopis edu.

"Sõna "tariif" on väga valestimõistetud. Te olete kuulnud mind seda naljatlevalt ütlemas, aga tegelikult on see üks ilusamaid sõnu sõnaraamatus.
Tariifid ei tekita inflatsiooni, need tekitavad edu, suurt edu. Nii et meid ootab ees suur edu," sõnas Trump.

Eesti Panga ökonomist Peeter Luikmel täheldas, et kaubandussõda iseloomustas ka Trumpi esimest ametiaega presidendina.

"Kaubandussõja või kaubandussõjakuse ideoloogia on olnud Trumpile iseloomulik nii eelmise võimuloleku perioodi ajal kui ka täna. Seal ikkagi peitub see loogika, et teatud määral aidata järele Ühendriikide tööstust," lausus Luikmel.

Ent Luikmel näeb seal taga ka muud kui vaid siirast soovi kaitsta USA majandust.

"Tegelikult see ei ole sugugi lõppkokkuvõttes võib-olla niisugune üldine majanduse kaitsmine. Ilmselt seal nii-öelda kuskil tagareas üsna võimukalt istuvad alati ka lobistid, kellel on isiklikud huvid. Niisugused tööstusharu huvid," sõnas Luikmel.

Kogu maailm on pidanud õppima ühe mõjukama riigi poliitmängu jälgima sotsiaalmeedia kaudu ja siis loetut tõlgendama.

Incapi president, elektroonikatööstuse liidu volikogu esimees Otto Pukk märkis, et Trumpi esialgne sõnum ei pruugi ühtida lõpliku lahendusega. "Ta paneb meediasse enne mingeid sõnumeid välja ja siis läheb läbi rääkima ning väga tihti tuleb välja mingi muu lahendusega. Seal on palju šõud ja palju juttu. Lõppkokkuvõttes on võib-olla see üks osa tema taktikast."

"Turg on niisuguses ooteseisus hetkel. Kõik ootavad, et mis mängureeglid siis kehtivad see aasta ja järgmine aasta," lisas Pukk.

Trumpil tuleb oma naabreid puudutavaid kiuslikke mõtteid lausa varrukast, olgu selleks siis Kanada annekteerimine USA 51. osariigiks või Mehhiko lahe ümbernimetamine Ameerika laheks. Ning naabrid peavad siis neid ideid tõsimeelselt kommenteerima.

"Me ei vaja midagi, mida Kanada toodab," lausus Trump. "Me ei vaja nende piimatooteid, meil on neid rohkem kui Kanadal. Me ei vaja midagi, aga miks me siis kaotame igal aastal 200 miljardit dollarit, et kaitsta Kanadat? Ja seda ma sellele kuberner Trudeau'le ka ütlesin, nii ma teda nimetasin."

Pukk märkis, et Trumpi plaane ei osanud ta ette näha.

"Aasta alguses seisin meie investorite ees suurel konverentsil ja pidin tõdema, et Gröönimaa vallutamist ja Panama kanali või Mehhiko Lahe nimevahetus mul küll ei olnud oma riskianalüüsi sees, aga lõppkokkuvõttes äri läheb edasi," sõnas Pukk.

Luikmel rääkis, et Trump võib taotleda tollide abil ka õilsamaid eesmärke.

"Ta justkui teostab tööstuspoliitikat tollide ähvardusel, aga tegelikult taotleb nende tollide abil oluliselt võib-olla isegi lihtsamaid ja õilsamaid eesmärke, kui need tollid ise on. Olgu see siis võitlus uimastitega või mingil määral autoriõiguste kaitse suurem nii-öelda tunnistamine Aasias," ütles Luikmel.

"Leiutatud probleemidele ei ole mõtet pakkuda niisuguseid kiireid ja lihtsaid lahendusi, vaid pigem loota Ühendriikide ettevõtlikkusele, mis tegelikult on sajandeid neid aidanud ja aitab ka edaspidi," lisas ta.

Kui Kanada ja Mehhiko tollide küsimus pandi mõneks ajaks riiulile ootama pärast naabrite kiiret reaktsiooni piirivalve tõhustamisel, siis Hiina tollidega läheb Trump edasi.

Hiina välisministeeriumi pressiesindaja Mao Ning ütles, et kaubandussõda ei saa keegi võita ning et ka Taiwani küsimuses ei saa see maailmale edu tuua.

Pukk märkis, et kaubandussõda ei alanud hiljuti. "2018 algas õieti kaubandussõda Ameerika ja Hiina vahel ja seal oleme selgelt näinud, et tootmine liigub Hiinast välja teiste Aasia riikidesse, ka siia Euroopasse. Eks vaatame, kas need uued tariifid ja uued võtted siis süvendavad sedasama kriisi."

Elektroonikatööstus, mida ka Pukk veab, saab lõviosa oma komponentidest Hiinast. Ja see niipea ei muutu.

"Hiina kontrollib väga tihti ka ju järgmist sammu tarneahelast ehk toormaterjale. Kui sa nüüd suudaksid näiteks komponenditootmise tõsta Hiinast välja, siis nad ikka omavad tarnet. Hiina on mänginud pikalt, üle mitmesaja aasta mängu, samas kui meie poliitikud mängivad ühte nelja aasta mängu heal juhul."

Kiiret tarneahelate väljaliikumist Hiinast Pukk võimalikuks ei pea.

Luikmel märkis, et ennekõike usutakse, et tollid seavad kohalikule tootjale teatud eelised. "Võib-olla teatud määral täidavad riigikassat. Aga sisuliselt selle eest maksab ikkagi Ühendriikide tarbija."

Pukk tõdes, et tariif tuleb ikkagi ära maksta. "Rääkides meie USA tiimiga, siis nemad arvavad, et see mõju on suhteliselt väike, et selle 10 protsendi nad annavad edasi kliendile," lisas ta.

Luikmel ütles, et ei ole olemas võluvitsa, mille abil tootlikkuse kasvu saavutada.

"Ühendriikide töötajad ei ole väga majanduslikult aktiivsed. See kajastub selles, et tegelikult headel aegadel langeb tööpuudus väga kiiresti tasemetele, kus tegelikult juba palgad hakkavad väga kiiresti kasvama ja põhjuseks ei ole ilmtingimata mitte inimeste nappus," sõnas Luikmel. "Kindlasti neid asju ei lahendata tollide abil. "

Puki sõnul ei näe ta olukorda liiga tõsiselt. "See on nagu sport – vahest muudetakse mingi reegel ära ja siis peab ennast kohendama, kuid siis lähme võitleme jälle. Ameerika turg on endiselt maailma kõige suurem."